Pukur'g
| Pukur'g | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Pukur'g Čehanman zooparkas | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Ciconia ciconia (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
| Pezoitelendtahoiden areal Tal'vdundan tahod Migracijoiden ted | ||||||||||||||
|
Pukur'g (latin.: Ciconia ciconia) om Evrazijan i Afrikan levitadud järed kezalind. Mülütadas Pukur'gižed-sugukundan tipižhe Pukur'ged-heimho.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pukur'ged elädas luhtoil i sokhil mail, läz ristitun eländtahoid. Zavodihe pezoiteldas puiden ladvoil istorižikš.
Kaik om kaks' alaerikod:
- Ciconia ciconia ciconia — evropiž-afrikalaine alaerik.
- Ciconia ciconia asiatica — azijalaine alaerik, pezoitelese Keskuzazijas, tal'vdub Iranaspäi Indijhasai.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lindun hibj om vauged, suudigen agjad oma mustad. Kagl om pit'k, rusttan n'okun plingund kävutase besedoičendan aluseks[1]. Emäčuiden irdnägu om ižačuiden kartte, no emäčud oma penemb. Pukur'gen kazv oleleb 100..125 sm, suugiden maihutuzkeskust voib olda i pol'tošt, i kaks' metrad, hibjan veduz sase nellhä kilogrammhasai.
Lindunpoigaine om vaumiž eläda ripmatomašti kazvatajišpäi seičemekümnepäiväližes igäs. Migriruidas leten kuivman päl. Pukur'g oleskeleb täuz'kaznu koumevoččen, no voib zavodida äikerdoitas kuz'voččes-ki igäs. Elädas kaks'kümnehe vodhesai keskmäras.
Söte
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pukur'ged södas löcuid, soiden küid, koskhaižid, henoid kaloid, šihlikoid i henoid imetaiživatoid (hirid, makondjid, jänišan poigaižid).
Söttas poigaižid ezmäižil päivil henol da ku voimuz om ka libedal sal'hel: čunz'ud, čirkad (čibirikod, škurlingod), gavedid da niiden madod. Suremb saliž andase elon koumandes nedališpäi, imetaiživatad i toine saliž — vižnedaližes igäspäi.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Pukur'gen muna
- Lindun peza radotoman torven päs, Brandenburg-federacijanma, Saksanma
- Pukur'ged pezal, Kaliningradan agj, Venälaine Federacii
- Pukur'g poigaižidenke pezas, Artis-zoopark, Alamad
- Lind lendusen aigan, Forarl'berg-federacijanma, Avstrii
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Morozov V.P. Занимательная биоакустика (Mel'hetartuine bioakustik) / 2. pästand, ližatud i ümbriratud. — M.: Znanije, 1987. — 208 lp. + 32 ližalehtpol't. — Lpp. 66−70. (ven.)
| Pukur'g Vikiaitas |
