Ussuriisk: Erod versijoiden keskes
+ |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 19: | Rivi 19: | ||
== Istorii == |
== Istorii == |
||
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Astrahanin i Voronežan gubernijoišpäi kuti ''Nikol'skoje-külä'' vn 1866 elokus, ph. Mikoi-čudonsädajan mödhe. Vl 1893 raudte ühtenzoiti küläd [[Vladivostok]]anke. Vn 1898 3. päiväl sulakud külä sai lidnan statusad, nimitihe sidä ''Nikol'sk''. 20. voz'sadan augotišes ukrainalaižed sirdanuded oliba ristitišton enambuses. Vl 1926 udesnimitihe lidnad ''Nikol'sk-Ussuriiskijaks'' erištamha NSTÜ:n toižiš lidnoišpäi. Vozil 1935—1957 lidnan nimi oli ''Vorošilov'', vspäi 1957 om nimitadud nügüdläižikš. |
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Astrahanin i Voronežan gubernijoišpäi kuti ''Nikol'skoje-külä'' vn 1866 elokus, ph. Mikoi-čudonsädajan mödhe. Vl 1893 raudte ühtenzoiti küläd [[Vladivostok]]anke. Vn 1898 3. päiväl sulakud külä sai lidnan statusad, nimitihe sidä ''Nikol'sk:aks''. 20. voz'sadan augotišes ukrainalaižed sirdanuded oliba ristitišton enambuses. Vl 1926 udesnimitihe lidnad ''Nikol'sk-Ussuriiskijaks'' erištamha NSTÜ:n toižiš lidnoišpäi. Vozil 1935—1957 lidnan nimi oli ''Vorošilov'', vspäi 1957 om nimitadud nügüdläižikš. |
||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
Lidn sijadase katl'uses, [[Hanko|Hankonveren tazangištol]], sambnuziden vulkanoiden keskes, 33 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened joged oma Rakovk i Komarovk ([[Razdol'nai (jogi)|Razdol'nai-jogen]] hurapol'ne bassein, jokseb [[Amuran laht]]he läz Vladivostokad). Matkad [[Vladivostok]]hasai om 110 km suvhe raudtedme vai «Ussuri»-avtotedme. |
Lidn sijadase katl'uses, [[Hanko|Hankonveren tazangištol]], sambnuziden vulkanoiden keskes, 33 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened joged oma Rakovk i Komarovk ([[Razdol'nai (jogi)|Razdol'nai-jogen]] ({{lang-zh|绥芬河}} ''Suifen'-He'') hurapol'ne bassein, jokseb [[Amuran laht]]he läz Vladivostokad). Matkad [[Vladivostok]]hasai om 110 km suvhe raudtedme vai «Ussuri»-avtotedme. |
||
Kaik 37 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ussuriiskan ližaks: 2 žilod, 2 raudtestancijad da 33 küläd 9 territorijal. |
Kaik 37 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ussuriiskan ližaks: 2 žilod, 2 raudtestancijad da 33 küläd 9 territorijal. |
Vajehtuz 28. Tal’vku 2017, kell 21:07
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2017) | 170,660 ristitud |
Pind | 173 km² |
Pämez' | Nikolai Rud' (2014—) |
Telefonkod | +7−4234-xxx-xxx |
Avtokod | 25, 125 |
Aigvö | UTC+10 (MSK+7) |
Ussuriisk (ven.: Уссурийск) om Venäman lidn Merenrandaližen randan suvipäivlaskmas. Se om Ussuriiskan lidnümbrikon (vhesai 2005 — rajonan) administrativine keskuz, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Astrahanin i Voronežan gubernijoišpäi kuti Nikol'skoje-külä vn 1866 elokus, ph. Mikoi-čudonsädajan mödhe. Vl 1893 raudte ühtenzoiti küläd Vladivostokanke. Vn 1898 3. päiväl sulakud külä sai lidnan statusad, nimitihe sidä Nikol'sk:aks. 20. voz'sadan augotišes ukrainalaižed sirdanuded oliba ristitišton enambuses. Vl 1926 udesnimitihe lidnad Nikol'sk-Ussuriiskijaks erištamha NSTÜ:n toižiš lidnoišpäi. Vozil 1935—1957 lidnan nimi oli Vorošilov, vspäi 1957 om nimitadud nügüdläižikš.
Geografijan andmused
Lidn sijadase katl'uses, Hankonveren tazangištol, sambnuziden vulkanoiden keskes, 33 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened joged oma Rakovk i Komarovk (Razdol'nai-jogen (kit.: 绥芬河 Suifen'-He) hurapol'ne bassein, jokseb Amuran lahthe läz Vladivostokad). Matkad Vladivostokhasai om 110 km suvhe raudtedme vai «Ussuri»-avtotedme.
Kaik 37 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ussuriiskan ližaks: 2 žilod, 2 raudtestancijad da 33 küläd 9 territorijal.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 158 004 ristitud, lidnümbrikon — 184 046 ristitud. Vl 2017 196 863 ristitud elädas lidnümbrikos. Kaikiš suremb niiden ristitišt om nügüd' (vl 2017).
Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 1%): venälaižed — 91,0%, korejalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 2,4%, toižed rahvahad — 3,6%.
Irdkosketused
Ussuriisk Vikiaitas |
Merenrandaližen randan lidnad | ||
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok | ||
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |