Šack (Venäma)
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 5,791 ristitud |
| Pind | 20 km² |
| Pämez' | Vera Bulgakova (tal'vku 2005—) |
| Telefonkod | +7−49 147-xx-xxx |
| Avtokod | 62 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Šack (ven.: Шацк) om Venäman lidn da lidnankund Räzanin agjan suvipäivnouzmas. Se om Šackan rajonan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1553 kuti lidnuz sodapostan sijas Ivan Grazii-carin käskön mödhe. Nimitihe mugažo Šačesk, Šačsk. Lidn oli Šackan provincijan keskuseks vll 1719−1775. Kätihe makundan lidnaks vl 1796. Virifabrik i nahkfabrik radoiba 20. voz'sadan augotišes.
Šack šingotase sömtegimištol (leibtegim, lihakombinat). Nevondkundaližen aigan omblendfabrik i likörtegim radoiba lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, penen Šač-jogen hural randal (ven.: Ша́ча 48 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogi om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks.
Matkad Räzanihesai om 144 km lodeheze orhal vai 162 km avtotel. Lähembaine lidn om Sasovo (raudtestancii) koumekümnes ühesas kilometras pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 42 km avtotedme. «Ural»-avtotrassan (M5) «Räzan' — Penz»-keskust läbitab lidnan suvipalad i ümbärdab Šackad pohjoižespäi da päivlaskmaspäi, se-žo avtote ühtenzoitab Räzanid Mordovijanke.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Šack om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om Administracijan pämez'. Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Jurii Nefedov vn 2018 redukuspäi. Edeližed lidnan nevondkundan ezimehed oma Aleksandr Sikačev (viluku-reduku 2018), Anatolii Bahmutov (semendku 2016 — viluku 2018), Jevgenii Mežorin (radoi vn 2016 semendkuhusai).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1897 lidnan ristitišt oli 13 800 eläjad, vl 1959 — 5 020 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 561 ristitud, rajonan koume kümnendest, vn 2021 — 5 927 ristitud. Kaik 6 029 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1913−1931 i 8 181 rist. vl 1989. Kezaaigan lidnan ümbrišton ristitišt ližadub lujas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2002): venälaižed — 96,7 %, ukrainalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,6 %. Kozakišton keskuz om avaitud lidnas.
Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks' päivkodid, keskškol, škol-internat, čomamahtoiden škol, lapsiden sädamižen pert'.
Šackan agrotehnologine tehnikum[2] i Räzanin agjan kul'turkolledž[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- «Aero L-29 Delfin»-lendim-monument (2019)
- Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert', vn 2013 nägu
- Lidnan lihaedheotandal vl 2005
- Kul'turkeskuz (vn 2013 olend)
- Avtobusstancii Sündun Eläbzdusen enččenno päjumalanpertinno vl 2013
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Šack (Venäma) Vikiaitas |
| Räzanin agjan lidnad | ||
| Kasimov | Korablino | Mihailov | Novomičurinsk | Ribnoje | Räzan' | Räzanin Spassk | Räžsk | Sasovo | Skopin | Spas-Klepiki | Šack | ||
