Mine sisu juurde

Räžsk

Vikipedii-späi
Räžsk
Ряжск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 20,641 ristitud
Pind 21 km²
Räžsk Ряжск
Pämez' Oleg Mokrousov
(reduku 2018—)
Telefonkod +7−49 132-xx-xxx
Avtokod 62
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Räžsk (ven.: Ряжск) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Räzanin agjan suves. Se om Räžskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1502 kuti varmitadud Rässkoje Pöud-žilo (ven.: Рясское Поле) ühtennimižen tahondan pohjoižes kaičemha tarabošsijad Okan i Donan basseinoiden keskes. Räžsk sai makundan lidnan statusad vl 1778. Vl 1866 raudte tuli lidnha, raudteradnikoiden Novoräžskii-žilo om ühtištadud lidnanke. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud, no alastui bombardiruindale vn 1941 kül'mkus, nacistoiden sodaväged oliba 15 kilometras lidnaspäi.

Räžsk šingotase avtokohendusen tegimel (mašiništ kommunaližen tehnikan täht), savičun tegimel i kirjeiženkoriden painuzfabrikal, sömtegimištol (konservtegim, maidkombinat, leibänkombinat, villän edheotand), severz'-se raudtedepoid ratas lidnas. Neniden materialiden samine om läz lidnad: bur hil', mineraližed mujutimed, šebin', saved, letked.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Hupt-jogen molembil randoil (ven.: Хупта vai Купта 101 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Räzanihesai om 105 km pohjoižhe orhal, 113 km avtotel vai 115 km raudtel. Lähembaine lidn om Korablino 24 km pohjoižhe orhal, 31 km avtotedme vai 26 km raudtedme. Räžsk I-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas «Räzan' — Mičurinsk»- i «Väz'mSizran'»-keskustoil vspäi 1866.

Räžsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Rajonan administracii tegeb lidnankundan administracijan velgusidme vspäi 2014.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1897 ristitišt oli 14 800 eläjad, vl 1939 — 5 505 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 674 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..27 tuhad eläjid vll 1970−2001 (27 217 rist. vl 1989).

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,7 %, toižed rahvahad — 4,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' stancijanno (om saudud vl 1898), Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' kaumžomal (sauvondan voded 1862−1869), Raštvoiden jumalanpert' (om letud vll 1822−1840), časoun' pölištunuziden sodamehiden muštoks lidnan keskuzpalas (om sätud vll 2001−2005). Viž pühäpertid kadoiba: Jumalanmaman Blagoveššenjan päjumalanpert' i nell' jumalanpertid.

Räžskan kolledž[2] i Räžskan tehnologine tehnikum[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Räžskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Räžskan kolledžan sait (rk-62.ru) i sen versii edel 2020. vot (rdt.org.ru). (ven.)
  3. Räžskan tehnologižen tehnikuman sait (rttex.ucoz.org). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Räzanin agjan lidnad
Kasimov | Korablino | Mihailov | Novomičurinsk | Ribnoje | Räzan' | Räzanin Spassk | Räžsk | Sasovo | Skopin | Spas-Klepiki | Šack