Brisben

Brisben
Brisbane
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Avstralii
Eläjiden lugu (2023)	2,706,966 ristitud
Pind	15,842 km²
Pämez'	Adrian Šrinner; (sulaku 2019—,; Adrian Schrinner)
Telefonkod	+61-(0)7−3-xxx-xxxx
Aigvö	UTC+10

Brisben vai Brizban (angl.: Brisbane [ˈbrɪzbən]) om lidn Avstralijan päivnouzmas, koumanz' surtte valdkundas, Kvinslend-štatan administrativine keskuz sen alusenpanendaspäi vl 1859. Lidn om Avstralijan järed äitahkoine azjaline keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1825 semendkun 13. päiväl Brisben-jogen randal kuti Edenglassi-kolonii elänzoitmaha pidatadud ristituid. Vl 1842 kolonii oli likvidiruidud, eländpunkt kändihe joudjaks. 20. voz'sadan augotišes löutud kuldan samine surenzi lidnan ristitištod. Brisben sai «siti»-statusad vl 1925. Om nimitadud Tomas Brisben-jenaralan kanzannimen oiktastuseks, radoi Uden Suviuel'san kudenden gubernatoran (1821−1825). Toižen mail'man sodan aigan AÜV:oiden tün'valdmerižiden il'msodavägiden štab sijazihe lidnas.

Brisben šingotase kaivuztegimišton kompanijoil, bankoil i varmitezkompanijoil, sauvondal, informacižiden tehnologijoiden edheotandoil, sömtegimištol. Valdkundan koumanz' surtte meriport radab lidnas. Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: Suncorp Group (bankad, varmitez), Virgin Australia (aerojonod), Aurizon (jüguraudted), Bank of Queensland, Domino's Pizza Enterprises (sömtegimišt), Star Entertainment Group, ALS (tegimišton testiruind), Super Retail Group, National Storage (kollektivižed varaaitad), Collins Foods (restoranoiden verk), Boeing Australia.

Geografijan andmused

Brisben sijadase Kvinslendan suvipäivnouzmaižes čogas, 32 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan istorine da azjaline keskuz om ühtennimižen jogen luhtas, ezilidnad seištas Tünen valdmeren randal, Koralloidenmeren Moreton-lahten kaikil randoil. Suren Brisbenan reljef om kukhikaz. Jäl'gmäine sur'vezi oli vl 2011. Uaivenho-vezivaradim (angl.: Lake Wivenhoe) reguliruib Brisben-jogen tazopindad, om reskveden da elektrusen purtkeks, sijadase lodeheze lidnaspäi.

Matkad Kanberhasai om 945 km suvipäivlaskmha, Sidneihesai 732 km suvhe. Matkad lidnan keskuzpalaspäi Tünen valdmeren randhasai om vižtoštkümne kilometrad pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine sur' lidn om sen-žo štatan Gold Kost 66 km suvhe-suvipäivnouzmha.

Klimat om subtropine valdmeren, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +21,5 C°, kül'mkun-keväz'kun +23,6..+26 C°, kezakun-elokun +16,2..+17,2 C°. Ekstremumad oma +2,6 C° (heinku) i +41,7 C° (uhoku). Kezaaigan minimum om +14 C° (tal'vku), tal'vaigan maksimum om +35,4 C° (eloku). Paneb sadegid 1011 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (129..185 mm kus), vähemba heinkus-sügüz'kus (27..34 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 43..59 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Brisben-sitin (City of Brisbane) administracii kontroliruib lidnan ristitišton kaht videndest 1338 nellikkilometrad pindal, Avstralijan toižiden suriden lidnoiden erineden, kudambiš ei ole znamasižid territorijoid ühten sitin ohjandusen al, no ühthine administracii om sätud. Arni Brisben-sitin administracijan lidnanznam i flag oma ozutadud ülähän.

Lidnan tobmuden pämez' om lord mer (angl.: Lord Mayor of Brisbane), hän om radonoigendajan tobmuden pä i lidnan Nevondkundan pämez' sil-žo aigal. Valičese kaikel rahvahal: nevondkundan ühtnijoiden valičendoil vägestunuden partijan lider kändase lord meraks, valdoiktusiden strok om nell' vot. Edeline mer om Grem Kvirk (Graham Quirk, sulaku 2011 — sulaku 2019).

Eläjad

Kaik 2 308 700 eläjad oli lidnas 15 826 km² pindal vl 2015. Kaikiš suremb Suren Brisbenan ristitišt om nügüd'.

Transport

Avtobusad, ehtatimed da ezilidnoiden raudted oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Brisben-lendimport^[1] (BNE / YBBN, 24 mln passažiroid vl 2019) sijadase 15 km päivnouzmha lidnan keskusespäi valdmeren randal, Brisben-jogensun hural randal, valdmeriportad vaste. Lendimed tehtas reisid Valdmerimaidme, Suvipäivnouzmaižen da Päivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Kanadan i AÜV:oiden päivlaskmha, mugažo Avstralijadme. Kiruhraudte ühtenzoitab lendimportad Brisbenanke da läheliženke (60 km suvhe) Gold Kost-lidnanke štatan röunanno.

Homaičendad

↑ Rahvahidenkeskeižen Brisben-lendimportan sait (brisbane-airport.com). (angl.)

Irdkosketused

Brisben Vikiaitas

	Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused
	Štatad	Kvinslend (Brisben) \| Päivlaskmaine Avstralii (Pert) \| Suviavstralii (Adelaid) \| Tasmanii (Hobart) \| Uz' Suviuel's (Sidnei) \| Viktorii (Mel'burn)
	Territorijad	Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) \| Džervis Bei territorii (Džervis Bei)\| Pohjoine territorii (Darvin)

[1] Rahvahidenkeskeižen Brisben-lendimportan sait (brisbane-airport.com). (angl.)

[1]