Eskišehir
| Valdkund | Turkanma |
| Eläjiden lugu (2016) | 844,842 ristitud |
| Pämez' | Il'maz Büjükeršen (sulaku 1999—, Yılmaz Büyükerşen) |
| Telefonkod | +90−222 |
| Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Eskišehir (turk.: Eskişehir [esˈciʃehiɾ] «vanh lidn») om lidn Turkanman päivlaskmaižes palas. Se om Eskišehiran agjan administrativine keskuz da päpala.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Amuine Dorilei-eländpunkt (grek.: Δορύλαιον Dorilaion) oli olmas nügüdläižen lidnan sijas.
Eskišehir šingotase neniden produktoiden pästandal: jüguavtod, raudtevedimed, sodaaviacijan likutimed, maižanduzmašiništ, tekstil', savičud, cement, himižed substancijad, kodikalud i kodielektronik (Arçelik), söndtavarod (konditerižed päpaloin i saharantegim).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan lodehes, Porsuk-jogen keskjoksmusen randoil (turk.: Porsuk Çayı 436 km pitte), 763 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Ankarhasai om 250 km päivnouzmha, Stambulhasai — 350 km lodeheze. Lähembaine sur' lidn om Kütahj ühesakümnes kilometras suvipäivlaskmha.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2020 agjan ristitišt oli 888 828 eläjad 13 925 km² pindal. Agjan kaks' rajonad 14:späi ottas läz kaiked ristitištod: Odunpazari i Tepebaši.
Anatolijan universitet[1] baziruiše Eskišehiras (turk.: Anadolu Üniversitesi, 21 tuh. üläopenikoid vl 2021 i läz 1 mln stacionaratomas palakundas), se om sätud nellän opendusen aluzkundan ühtištusel vl 1982. Sen ližaks, kaks' tošt universitetad ratas lidnas.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan keskuzline mečet', vn 2007 heinkun nägu
- Saharantegim (Kazım Taşkent Eskişehir Şeker Fabrikası), kül'mku 2018
- Sazova Park vn 2018 elokus
- Stökolčomamahton muzei (2007)
- Eskišehir-päraudtestancijan sauvuz vl 2012
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tetabad sündnuded
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Arkin Džuneit — Turkanman akt'or da režissör.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Eskišehir Vikiaitas |
