Mel'burn

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Mel'burn
Melbourne
 Lidnanznam
Melbourne COA.jpg
 Flag
Melbourne flag.jpg
Valdkund Avstralii
Eläjiden lugu (2015) 4 529 500 ristitud
Pind 9990,5 km²
Mel'burnMelbourne
Pämez' Robert Doil (2 008-)
Telefonkod +61-03
Aigvö tal'vel UTC+10 
kezal UTC+11


Suren Mel'burnan rajonad.

Mel'burn (angl.: Melbourne [ˈmɛlbə(r)n], sijaline virkand mž. [ˈmælb(ə)n]) om lidn Avstralijan suvipäivnouzmas. Se om kahtenz' lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe (Sidnein jäl'ghe), kaikiš suvemb lidn-millioner mail'mas.

Mel'burn-lidn (angl. City of Melbourne) om Viktorii-štatan pälidn. Štatan nell' ristitud videspäi elädas Sures Mel'burnas.

Lidn om Avstralijan kul'turan da sportan keskuz. Vl 1956 se vastsi Kezaližid Olimpiadvändoid.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1835 kuti evropalaižiden külä Uz' Suviuel's-kolonijas. Vl 1837 lidnan pertišton «Hoddlan plan» (angl. Hoddle Grid) oli vahvištadud. Vl 1847 kezakun 25. päiväl tedotihe Suren Britanijan Viktorii-kunigaznaižen kirjeižes, kudamb andoi Mel'burnale lidnan statusad. Vspäi 1851 ripmatoman Viktorii-kolonijan aluz oli pandud, nügüd' Viktorii-štat. 1850-nzil vozil lidn tegihe tetabaks da kazvoi heredas löutud kuldan kaivuden tagut.

Vozil 1901-1927 Mel'burn oli Avstralijan pordaigaližeks pälidnaks, sid' pälidnad sirtihe Kanberrha.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Jarr-jogen molembil randoil, Port Fillip-merilahtes ümbri, kudamb ühtenzoitase Bassan sal'menke. Geografižed koordinatad oma 37°48′49″S da 144°57′47″E.

Klimat om ven valdmeren. Paneb sadegid 602 mm vodes, kuidme tazomäras.

«Sur' Mel'burn»-rajon sijaliženke ičeohjastusenke jagase 31 municipaližhe ühtnikha (niid om 79 kaikes štatas) vspäi 1994: 27 - lidnad (angl. city), 4 - grafkundad (angl. shire).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1854 ristitišt oli 123 tuhad eläjid. Vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 744 373 ristitud. Vl 2011 heiden keskes 36,7% oma sündnuded verhiš maiš.

Religijan mödhe hristanuskojad (55,8%) i religijatomad (23,5%) oma enambuses vl 2006.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Transportted lähttas radialižikš lidnan keskusespäi, ristitud elädas pidust' niid. Personaližed avtod oma pätransportaks. Ezilidnelektrojonused, tramvaid, avtobusad, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks. Lidnan suruzihe kacmata, metrod ei ole eskai projektas.

Valdkundan kaikiš suremb meriport sijadase lidnas. Nell' lendimportad om lidnas. Suremb niiden keskes om rahvahidenkeskeine civiline lendimport (MEL), se sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi Tullamarin-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe maihe i Udhe Zelandijha, Londonhasai i Los Andželeshasai, mugažo Avstralijadme.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]