Bremen: Erod versijoiden keskes

**Bremen**
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2017-12-31)	568,006 ristitud
Pind	326,73 km²
Pämez'	Karsten Ziling; (heinku 2015—)
Telefonkod	+49−421
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 2. Keväz’ku 2019, kell 22:20

Bremen (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈbʁeːmən]) om lidn Saksanman lodehes, Bremen-federacijanmas (sen toine nimi om Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn), kudambha mülüb Bremerhafen-lidn-port-ki.

Istorii

Karl Sur' pani eländpunktan alust vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni Ganzejha. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.

Bremen šingotase aerokosmižel industrijal (palad Airbus-kompanijan täht, kosmižen EADS Astrium-kompanijan tegim), avtosauvomižel (Daimler-gruppan Mercedes-Benz-kebnavtoiden tegim), mašiništon tehmižel (torvarmatur i purukondensatižen sisteman ladimed), sömtegimištol (olud, merenproduktad i kül'menzoittud söndtavarad, kofe, šokolad, paštikod) da sen kompanijoiden päfateroil, mugažo kaikiš suremb mail'mas villan kompanii sijadase lidnas. Kogosüdäiprodukt ühthele hengele oli US$53,379 vl 2013.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Vezer-jogen randoil 60 km sen jogensuspäi, 10..32 m korktusil valdmeren pindan päl (11 m om keskmäine). Alasaksonii-federacijanma ümbärdab Bremenad kaikiš polišpäi. Lähembaižed sured lidnad oma Gamburg 110 km pohjoižpäivnouzmha da Gannover 120 km suvipäivnouzmha.

Bremen jagase 5 ümbrikho (saks. Stadtbezirk): Pohjoine, Suvi, Päivlaskm, Päivnouzm, Keskuz (saks. Nord, Süd, West, Ost, Mitte).

Eläjad

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 542 707 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 607 184 eläjad vl 1969. Läz 2,4 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke («Bremen - Ol'denburg»-region).

Transport

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused (saks. Bremen S-Bahn) ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Bremen-lendimport (BRE, 2,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 3 km suvhe lidnan keskusespäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoihe, Saksanman surihe lidnoihe.

Irdkosketused

Lidnan tobmuden sait (bremen.de). (saks.) (angl.)

Bremen Vikiaitas

	Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alasaksonii (Gannover) \| Baden-Vürtemberg (Štuttgart) \| Bavarii (Münhen) \| Berlin \| Brandenburg (Potsdam) \| Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) \| Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn \| Gessen (Visbaden) \| Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) \| Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) \| Reinland-Pfal'c (Mainc) \| Saar (Saarbrükken) \| Saksonii (Drezden) \| Saksonii-Anhal't (Magdeburg) \| Šlezvig-Gol'štein (Kil') \| Türingii (Erfurt)

@@ Rivi 6: / Rivi 6: @@
  | Flag text = Bremenan flag
  | Valdkund = Saksanma
- | Eläjiden lugu = 557,464
+ | Eläjiden lugu = 568,006
- | Voz' = 2015
+ | Voz' = 2017-12-31
- | Pind = 325.56
+ | Pind = 326.73
  | Fail = Bremen montage.jpg
- | Pämez' = Karsten Ziling (2015-)
+ | Pämez' = Karsten Ziling<br />(heinku 2015—)
  | Telefonkod = +49-421
  | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
@@ Rivi 18: / Rivi 18: @@
 == Istorii ==
-[[Karl Sur']] pani eländpunktan alusen vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni [[Ganzejan Ühtnend|Ganzejha]]. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.
+[[Karl Sur']] pani eländpunktan alust vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni [[Ganzejan Ühtnend|Ganzejha]]. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.
+Bremen šingotase aerokosmižel industrijal (palad [[Airbus]]-kompanijan täht, kosmižen [[EADS Astrium]]-kompanijan tegim), avtosauvomižel ([[Daimler]]-gruppan [[Mercedes-Benz]]-kebnavtoiden tegim), mašiništon tehmižel (torvarmatur i purukondensatižen sisteman ladimed), sömtegimištol (olud, merenproduktad i kül'menzoittud söndtavarad, kofe, šokolad, paštikod) da sen kompanijoiden päfateroil, mugažo kaikiš suremb mail'mas [[vill]]an kompanii sijadase lidnas. Kogosüdäiprodukt ühthele hengele oli US$53,379 vl 2013.
 == Geografijan andmused ==
@@ Rivi 25: / Rivi 27: @@
 Bremen jagase 5 ümbrikho (saks. ''Stadtbezirk''): Pohjoine, Suvi, Päivlaskm, Päivnouzm, Keskuz (saks. ''Nord, Süd, West, Ost, Mitte'').
-== Eläjad da ižanduz ==
+== Eläjad ==
-Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 542 707 ristitud. Läz 2,4 mln elädas lidnas ezilidnoidenke («Bremen - [[Ol'denburg]]»-region). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1969 — 607 184 eläjad.
+Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 542 707 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 607 184 eläjad vl 1969. Läz 2,4 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke («Bremen - [[Ol'denburg]]»-region).
+== Transport ==
+Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused (saks. ''Bremen S-Bahn'') ühtenzoittas ezilidnoidenke.
-Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused (saks. ''Bremen S-Bahn'') ühtenzoittas ezilidnoidenke. Rahvahidenkeskeine civiline Bremen-lendimport (''BRE'') sijadase 3 km suvhe lidnan keskusespäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoihe, Saksanman surihe lidnoihe.
+Rahvahidenkeskeine civiline Bremen-lendimport (''BRE'', 2,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 3 km suvhe lidnan keskusespäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoihe, Saksanman surihe lidnoihe.
 == Irdkosketused ==
-* [http://www.bremen.de/ Bremen-lidnan tobmuden sait.] {{ref-de}} {{ref-en}}
+* [http://www.bremen.de/ Lidnan tobmuden sait (''bremen.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}}
 {{Commons|Category:Bremen}}
 {{Saksanman federacijanmad}}
-{{stub}}
 [[Kategorii:Bremen| ]]
 [[Kategorii:Saksanman lidnad]]