Neon
| 10 |
0
0 0 0 0 8 2 |
| Ne 20,1797 |
|
| Neon |
Neon (mugažo latinan kelel, znamoitas Ne) om kümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas, VIIIA), tabluden kahtendes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]
Anglijalaižed Uil'jam Ramzai- i Moris Travers-himikad avaižiba neonan il'mas nozoltandan jäl'ghe vl 1898, konz hapanik, azot, argon i kaik il'man jüžmakombad komponentad oliba nozoltadud i čuratud. Nimitihe grekan kelen νέος-sanaspäi (neos) «uz'».
Neon om videnz' element londuses levigandusen mödhe, mail'man massan 0,13 %. Se om äjiden tähthiden koumanz' element vezinikan i gelijan jäl'ghe. Pala Man atmosferas om 18,2 × 10−6 mülün mödhe, vai 1 / 55 000. Neonan varad Man atmosferas oma läz 7,8⋅1014 m³[1]. Neon om lujas harv Man kores, 7 × 10−11 massan mödhe.
Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Neon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub rusttal elektrojoksusen olendan aigan.
Atommass — 20,1797. Ninevuz (−246 C° lämudel) — 1,204 g/sm³. Suladandlämuz — 24,56 K (−248,59 C°). Kehundlämuz — 27,1 K (−246,05 C°).
Londuseline neon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: 20Ne (90,48 %), 21Ne (0,27 %) i 22Ne (9,25 %). Tetas 16 ratud radioaktivišt izotopad 16..19, 23..34 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemb ratud izotop om 24Ne 3,38 minutad pol'čihodamižen pordonke. Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't päpaloin i kändasoiš hapanikaks, ftoraks vai natrijaks.
Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Ei ole himižid ühtnendoid, neon om kaikiš inertižemb element mail'mas gelijan kartte. Om vaiše toižetujid segoitesid-klatratoid, oz., vedenke Ne·6Н2О. Muigotandmär om 0. Neonan ionad oma olmas: Ne+, (NeAr)+, (NeH)+ i (HeNe)+.
Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]
Neon kävutase segoituses gelijanke okeanavtoiden hengaidusen täht. Kucub asfiksijad korktas koncentracijas. Ottas kävutamižhe vilugoitimiden agentaks tobjimalaz. Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks fil'tracijan abul.
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
- ↑ Химическая энциклопедия (Himine encikolpedii): vižtomine / päredaktor I. L. Knunänc. — M.: Bol'šaja Rossijskaja enciklopedija, 1992. — T. 3. — 639 lp. — Lpp. 209−210. — 50 000 egz. (ven.) ISBN 5-85270-039-8.
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
- Neon webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz neonas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos (n-t.ru). (ven.)
 |
Neon Vikiaitas |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||||||||||||||||
| 1 | H | He | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| 2 | Li | Be | B | C | N | O | F | Ne | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
| 3 | Na | Mg | Al | Si | P | S | Cl | Ar | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
| 4 | K | Ca | Sc | Ti | V | Cr | Mn | Fe | Co | Ni | Cu | Zn | Ga | Ge | As | Se | Br | Kr | |||||||||||||||||||||||||
| 5 | Rb | Sr | Y | Zr | Nb | Mo | Tc | Ru | Rh | Pd | Ag | Cd | In | Sn | Sb | Te | I | Xe | |||||||||||||||||||||||||
| 6 | Cs | Ba | La | Ce | Pr | Nd | Pm | Sm | Eu | Gd | Tb | Dy | Ho | Er | Tm | Yb | Lu | Hf | Ta | W | Re | Os | Ir | Pt | Au | Hg | Tl | Pb | Bi | Po | At | Rn | |||||||||||
| 7 | Fr | Ra | Ac | Th | Pa | U | Np | Pu | Am | Cm | Bk | Cf | Es | Fm | Md | No | Lr | Rf | Db | Sg | Bh | Hs | Mt | Ds | Rg | Cn | Nh | Fl | Mc | Lv | Ts | Og | |||||||||||
| 8 | Uue | Ubn | Ubu | Ubb | Ubt | Ubq | Ubp | Ubh | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||