Rodii

Fol'g da vanuim rodijaspäi

45	0 0 1 16 18 8 2
Rh 102,906
Rodii

Rodii (Rh — rhodium latinan kelel) om 45nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Element om lujas harv londuses (10⁻⁷% massan mödhe Man kores, 4,8 × 10⁻⁵% meteoritoiš), ei voi löuta sidä joudjas olendas.

Britanine (anglijalaine) Uil'jam Gaid Uollaston-himik avaiži rodijan vl 1803 platinan ümbriraten. Nimituz libub amuižgrek.: ῥόδον «roz»-sanaspäi metallan ühtnendoiden muzarusttan mujun tagut.

Ei ole biologišt rolid. Rodijan ühtnendad oma toksižed da kancerogenižed, solad mujutadas nahkod vahvas.

Fizižed ičendad

Rodii om kova hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubine.

Atommass — 102,9055. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,41 g/sm³. Suladandlämuz — 2237 K (1964 C°). Kehundlämuz — 3968 K (3695 C°).

Londuseline rodii kogoneb üks'jäižes stabiližes ¹⁰³Rh-izotopaspäi. Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 89..102, 104..122 atommassanke, i 24 izomärad, kaikiš hätkembad oma ^102mRh-izomär 3,7 vot pol'čihodamižen pordonke i ¹⁰¹Rh-izotop (T_½=3,3 vot).

Kävutand

Ottas kävutamižhe nell' videndest katalizatoraks samha levitadud substancijoid i avtoiden heitandoiden neitralizatoroiš.

Sadas rodijan läz 30 tonnad mail'mas joga vodel, südäitukuižen energetikan jändusišpäi tobjimalaz. Maksoi US$757 trojižes uncijas vn 2015 sügüz'kul.

Irdkosketused

• Rodii webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz rodijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)