Siborgii

Vikipedii-späi
Siborgii
106
2
12
32
32
18
8
2
Sg
271
Siborgii

Siborgii (Sgseaborgium latinan kelel) om 106nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ei ole siborgijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.

Sinteziruidas vaiše severt-se atomoid joga südäitukreakcijas, čihodase teravas.

Avaiduz[vajehta | vajehtada tekst]

Amerikaižen Berklin laboratorijan tedomehed avaižiba ut elementad-263 kalifornijan-249 südäitukreakcijas hapanikanke-18 vl 1974. Ühten aigan nevondkundaline Georgii Flörov-fizikantedomez' kollegidenke avaižiba siborgijan hahktinan reakcijan hromanke jäl'giš, no möhemba rahvahidenkeskeine IUPAC-organizacii lugi sen avaidusen todištust ei ole tetpaižeks. Jäl'ghižed 259..261-izotopad oma avaitud hahktinan-207 reakcijas hromanke-54 vl 1985.

Vspäi 1997 IUPAC nimiti elementad amerikalaižen Glenn Siborg-tedomehen (1912−1999) oiktastuseks hänen elon aigan völ.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Siborgii om radioaktivine päličmänendmetall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud (endustuz).

Atommass — 271. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 35,0 g/sm³ (ezimeletaden).

Vodele 2023 kaik om 13 avaitud izotopad 258..269 da 271 atommassanke, i niiden kaks' izomärad. Kaikiš hätkemban siborgii-269-izotopan pol'čihodamižen pord om 14 minutad. Südäituk jagase spontanižikš päpaloin, element kändase rezerfordijaks α-čihodamižes mugažo. Siborgii sündub neniden jüžmakombiden elementoiden čihodamižes: livermorii, flerovii, kopernicii, darmštadtii, hassii.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]