Jod

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Jodan kristallad

Jod (I) om 53nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. Jod om harv londuses, no sidä voib löuta kaikjal. Ičesündujad jodad voib löuta vaiše Italijas.

Puhtaz jod - muzahahkad kristallad ruskedsinižen metallhoštanke. Nece om aktivine himižešti galogen. Jod tegeb ruskedsiništ purud, i sil om luja harakterine paha haju. Jodan molekul om kaks'atomine - sen formul om I2.

Jod om luja morim! Surmaline doz om 3 g.

Jodan avaiži vl. 1811 francijalaine himik B. Kurtua.

Atommass - 126,90447. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) - 4,93 g/sm³. Suladandlämuz - 113,5 °C. Kehundlämuz - 184,35 °C.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.