Radon

Vikipedii-späi
Radonan spektran nägui pala
86
0
8
18
32
18
8
2
Rn
222,0176
Radon

Radon (mugažo latinan kelel, znamoitas Rn) om 86nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Radon om lujas harv londuses, se om lujas stabilitoi element. Anglijalaižed himikad Uil'jam Ramzei i Robert Uitlou-Grei saiba puhtast radonad ezmäižen kerdan vl 1908 kuti niton (latin.: nitens «vauvhatui»). Om nügüdläiženke nimenke vspäi 1923.

Element om radiotoksine, kucub tävun rakad.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Radon om jüged inertine üks'atomine radioaktivine gaz mujuta, maguta da hajuta. Gaz i nozoluz vauvhatudas il'mas taivazmal ičeze radioaktivižusen tagapäi.

Atommass — 222,0176. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,73 g/L (0 C°, 6 kerdad enamba mi il'm); 4,4 g/sm³ (kehundlämudel −61,7 C°). Suladandlämuz — 202 K (−71 C°). Kehundlämuz — 211,5 K (−61,7 C°).

Londuseline radon kogoneb nelläs radioaktivižes izotopaspäi: 218Rn (T½=35 ms), 219Rn (T½=3,96 s), 220Rn (T½=55,6 sekundad) i 222Rn (T½=3,8235 päivest). Kaik nell' kätas polonijaks čihodamižen lopus. Tetas 35 tošt radioaktivišt izotopad 193..217, 221, 223..231 atommassanke, i 12 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 211Rn 14,6 časud pol'čihodamižen pordonke, kätas polonijaks i astataks, erašti francijanke.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Radon kävutase medicinas radonvannoid tehtes. Geologad ectäs uranan löudmižsijid radonan eritusen mödhe i märitas tuleban aigan manrehkaidusiden sijid.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]