Mine sisu juurde

Kronštadt

Vikipedii-späi
Kronštadt
Кронштадт
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 44,414 ristitud
Pind 19,35 km²
Kronštadt Кронштадт
Pämez' Natal'ja Čašina
(sügüz'ku 2014—)
Telefonkod +7−812-xxx-xx-xx
Avtokod 78, 98, 178, 198
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kronštadtan sijaduz Piter-regionan kartal (2006)

Kronštadt (ven.: Кроншта́дт, suom.: Kronstadt) om Venäman lidn da meriport Piterin lidnan röunoiden südäimes. Se om Kronštadtan rajonan üks'jäine eländpunkt.

Petr I pani eländpunktan alust vl 1704 kuti Kronšlot-lidnuz da torguindport läz Kotlin-sart. Vl 1723 hän-žo pani puižen Kronštadt-lidnusen alust Kotlin-sarel da nimiti lidnad uden lidnusen mödhe. 1720-nzil vozil lidn tegihe Baltijan sodamerilaivišton bazaks. Vl 1824 lidn eli läbi sur'vedes, läz kaiked sauvused oliba muretud, i 19. voz'sadal sauvoihe kivišt lidnust, kudamban pertid da seinän jändused oma kaičenus tähäsai. Saudihe da udessündutihe äiluguižid fortoid-ki randištol 20. voz'sadan augotišhesai, ned oliba ühtenzoittud raudtel vedamha šlibakoid 1980-nzihe vozihesai.

Toižen mail'man sodan aigan Kronštadt eli blokadas läbi, ei ole anastadud nacistoil. Vspäi 1996 avaitihe lidnad verazmalaižiden täht.

Kronštadtan ižandusen päsarakod oma laivoiden kohenduz[1] i sömtegimišt. Konteineroiden Mobi Dik-meriport radab. Eläjiden znamasine pala radab Piteriš.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Suomen lahten Kotlin-saren päivnouzmaižes poles, putkotadud mahusel. Ühtenzoitase avtotel Piterin toižidenke rajonidenke dambadme. Lähembaine lidn om Lomonosov ühesa kilometrad suvhe orhal mertme vai 23 km avtoteil.

Kronštadtan klimat sättub meren lämudenke i tulleikahamb mi Piterin keskuzpalas. Voden keskmäine lämuz om +6 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −2..−6 C°.

Municipaližen ühtnikan pämez' tegeb municipaližen nevondkundan ezimehen velgusidme. Sijaližen Administracijan pämez' om Aleksandr Martemjanov vspäi 2023.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 005 ristitud, vn 2021 — 44 399 ristitud. Kaik 44 477 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1863 (48,4 tuh. rist.), vl 1989 (45 053 eläjad) i jäb vspäi 2015 (enamba 44 tuh. rist).

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 91,3 %, ukrainalaižed — 1,1 %, totarlaižed — 0,5 %, vaugedvenälaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,6 %, rahvahuden ozutandata — 3,0 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ühesatoštkümne pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan meripäjumalanpert' (1903−1913), Vladimiran Jumalanmaman päjumalanpert' (1875−1879), nell' jumalanpertid, seičeme kodijumalanpertid, kuz' časounäd. Niiden ližaks ph. Ondrijan-ezikuctud päjumalanpert', kuz' jumalanpertid i časoun' ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa nomeruidud päivkodid (nomer 1, 2, 4, 6, 8, 13, 14, 18), augotižškol-päivkodi nomer 662, viž keskškolad (nomer 418, 422, 423, 425, 427), specialine (korrekcine) škol nomer 676, armahtamatomiden lapsiden kodi nomer 35, lapsiden sädamižen Grad čudes-pert' («čudoiden lidn»), muzikškol nomer 8 G.P. Višnevskajan nimed, čomamahtoine škol M.K. Anikušinan nimed, lapsiden da norišton sportškol, Junii moräk-merikeskuz («nor' merimez'»).

Sodamerilaivišton openduzkeskuz om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtobusad-žo ajeltas Lomonosov-lidnha (vspäi 2011) da Staraja Derevnä-metrostancijhasai. Lidn ühtenzoitase kontinentanke Rengazavtotel ümbri Piteriš.

Konteinermeriport radab. Ende ehtatim ühtenzoiti lidnad Lomonosovanke navigacijan sezonal.

  1. Kronštadtan meritegimen sait (kmolz.ru). (ven.)
  2. Kronštadtan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)