Mine sisu juurde

Kubenansun ümbrik

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Kubenansun rajon)
Kubenansun ümbrik
Усть-Кубинский округ
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Ustje
Eläjiden lugu (2023) 7,373 ristitud
Pind 2,443,94 km²
Kubenansun ümbrik Усть-Кубинский округ

Kubenansun ümbrik (ven.: Усть-Ку́бинский о́круг) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Ustje-žilo, otab ümbrikon ristitišton pol't.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe sidä ümbrikod, i voden 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1960−1965 rajonan territorii mülüi Sokolan rajonha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Kubenansun ümbrik om Vologdan agjan kesktaho. Pind — 2 443,94 km², sidä kesken mec otab kaks' koumandest (1684 nellikkilometrad), kavag'mec da lehtezmec ühteverzin. Ümbrikon piduz suvespäi pohjoižhe — 80 km, päivnouzmaspäi päivlaskmha — 40 km.

Om röunoid videnke Vologdan agjan ümbrikonke:

Znamasižed joged oma Kuben da Uftüg. Kaik joged mülüdas Kubenanjärven (Jävaldmeren) basseinha. Kubenanjärv om suvižel da suvipäivlaskmaižel röunoil. Kaik om 18 järved.

Reljef om tazo tobjimalaz, kukhikaz keskuzpalas. Om äi penid soid. Kubenanjärven päivnouzmaine rand om sokaz alangišt.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, gravii), mec, reskvezi.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2015 sulakun 28. päiväspäi rajonan territorii jagoihe nelläks küläkundaks. Vn 2022 kezakuspäi kundad oma tühjitadud i kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš.

Vn 2013 sügüz'kun 19. päiväspäi Mihail Lebedev radoi rajonan da sen administracijan pämehen. Kaik koume rajonan varapämest oliba hänele abhu. Kaik rahvaz valiči rajonan pämest videks vodeks. Kaik viž ohjandust da kahesa palakundad alištuiba ümbrikon administracijale.

Käskusenandai tobmuz om ümbrikon parlament — Ezitajiden Suim (ven.: Представительное Собрание) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Jelena Kalabaškina radoi Suiman ezimehen vl 2015.

Vspäi 2012 Kundaline Nevondkund (ven.: Общественный Совет) radab ümbrikos (12 ühtnijad).

Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl, sil-žo päiväl valitihe rajonan pämest.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik 36 309 eläjad oli rajonas vl 1939, 20 468 eläjad vl 1959, 14 879 eläjad vl 1970. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 9 350 ristitud, vn 2010 — 8 800 ristitud, vn 2021 — 7 512 ristitud. Kaik 7 843 eläjad oli rajonas vl 2017.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 95,5 %, toižed rahvahad — 2,5 %, rahvahuden ozutandata — 2,0 %.

Kaik oli 268 eländpunktoid rajonas edel vn 2020 kül'mkud, konz 32 küläd oliba tühjitadud kahtel pordol, niiden kesken 15 žilod da 253 küläd, niišpäi 108 eländpunktad oliba kaikenaigaženke ristitištonke. Nügüd'aigan kaik om 236 eländpunktoid ümbrikos. Toižid surid eländpunktoid ei ole.

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma jogitransport, mecan varhapanend i sen ümbriradmine pilindmaterialoihe, sömtegimišt da maižanduz, turizm[1].

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kubenansun rajonan investicine pasport rajonan kubena35.ru-saital. — 34 lp. — Lpp. 5−6. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]