Mine sisu juurde

Mendelejev Dmitrii

Vajehta tarkendused
Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Mendelejev Dmitrii
Dmitrii Mendelejev vl 1897
Dmitrii Mendelejev vl 1897
nimi sündundan jäl'ghe:

ven.: Дмитрій Ивановичъ Менделѣевъ

radmižen toižend:

himik, fizikanmez', õppejõud, majandusteadlane

sündundan dat:

27. vilukud 1834

sündundan sijaduz:

Tobol'sk, Tobolski kubermang[d], Venemaa keisririik[d][1][2][3][4][5][6]

valdkund:

 Venemaa keisririik[d][5]

kolendan dat:

20 viluku (2 uhoku) 1907[1][3][7] (72 vot)

kolendan sijaduz:

Piter, Peterburi kubermang[d], Venemaa keisririik[d][3][2][5][6][7]

tat:

Ivan Pavlovich Mendeleyev[d]

avtograf:

 Mendelejev Dmitrii VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Dmitrii Ivanovič Mendelejev (ven.: Дмитрий Иванович Менделеев; sünd. 8. uhoku 1834, Tobol'sk, Tobol'skan gubernii, Venäman imperii — kol. 2. uhoku 1907, Piter, Venäman imperii) oli venämalaine himik da polimat, Imperatorižen Piterin universitetan professor i Piterin Tedoakademijan ühtnii.

Mez' om Himižiden elementoiden periodižen tabluden avaidajan, nece om üks' fundamentaližiš käskusišpäi mail'mas. Tedomez' sädi «Himijan alused»-monografijan (ven.: Основы химии).

Dmitrii oli sündnu Tobol'skan ümbrikon školoiden i gimnazijan Ivan Mendelejev-direktoran kanzha jäl'gmäižeks seičemetoštkümnendeks lapseks, mam oli Marija Mendelejeva (Kornil'jeva). Dmitrii Mendelejev openui Tobol'skan gimnazijas vspäi 1841, oli Päižen pedagogižen institutan pästnikan vl 1855 (kut hänen Ivan-tat-ki vl 1807). Vahvišti kandidatan dissertacijad kristallografijas vl 1856.

Vll 1857−1890 tedomez' radoi opendajan Imperatorižes Piterin universitetas. Sai himijan doktoran arvod (1865).

Mez' oli naižiš kahtišti. Ezmäine ak oli Feozva Leščeva Tobol'skaspäi (vai Fiza, 1826−1906) vspäi 1862, kaks' last sünduihe i kändihe täuz'kaznuzikš. Kahtenz' ak oli Anna Popova (1860−1942), Urüpinskan kozakan tütär, vspäi 1881 sünduihe nell' last.

Muzei-arhiv radab Piterin valdkundaližes universitetas. Muzei-usadib sijadase Moskvan agjan Klinan rajonan Boblovo-žilos.

Panihe äi muštnikoid, büstoid i barel'jefoid Mendelejevan muštoks, niiden kesken koumin Piteriš i Moskvas, kaks' Tümenin agjas i Bakus, üksin Murinos, Üläufaleiš, Dubnas, Tomskas, Kijevas, Londonas.

Venäman Mendelejevsk-lidn (Tatarstan) om nimitadud tedomehen kanzannimen mödhe, žilo, raudtestancii, irdad, Tobol'skan mikrorajon, Tümenin lendimport, Jaroslavlin kivivoinümbriradai tegim, Moskvan Mendelejevskaja-metrostancii.

Äiluguižed Venäman tedoorganizacijad, suim, konkurs i premii oma Mendelejevan nimed.

Jäžomad Kirgizstanas i Antarktidas, Jävaldmeren mägisel'g, vulkan Kunašir-sarel, asteroid (2769) i Kudmaižen krater saiba Mendelejevan nimed.

  1. 1 2 Л. Чугаев Менделеев, Дмитрий Иванович // Новый энциклопедический словарь — СПб.: 1915. — Т. 26. Мацеевский — Молочная кислота. — С. 263–269.
  2. 1 2 Погодин С. А. Менделеев Дмитрий Иванович // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1974. — Т. 16 : Мёзия — Моршанск. — С. 67–69.
  3. 1 2 3 Mendeléeff, Dmitri Ivanovich // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911.
  4. ↑ И. Чельцов, В. К. Менделеев, Дмитрий Иванович // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1896. — Т. XIX. — С. 82–85.
  5. 1 2 3 https://www.biography.com/people/dmitri-mendeleyev-9405465
  6. 1 2 www.accademiadellescienze.it
  7. 1 2 Менделеев, Дмитрий Иванович // Маммилярия — Мера стоимости — 1938. — Т. 38.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Mendelejev_Dmitrii&oldid=157995"