Mirnii (Saha Tazovaldkund)

Vikipedii-späi
Mirnii
Мирный (ven.)
Мииринэй (jakut.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 35,390 ristitud
Pind 15 km²
Mirnii Мирный (ven.) Мииринэй (jakut.)
Pämez' Aleksei Tonkih
(sügüz'ku 2022—)
Telefonkod +7−41 136-xx-xxx
Avtokod 14
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnan kart (2022)

Mirnii (ven.: Мирный, jakut.: Мииринэй / Мирнэй) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mirnijan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1955 avaitihe «Mir»-kimberlitturut, sen samine vedihe vll 1957−2001 kar'jermahtusel. Panihe eländpunktan alust vl 1955 samha diamantoid, nimitihe löudmižsijan mödhe. Vl 1959 Mirnii sai lidnan statusad.

Lidn om Jakutijan koumen rajonan diamantoiden samižen keskuz, «Venäman diamantoiden pälidn». «ALROSA»-kompanijan päfater, sen energetikan tütärkompanijad, kaks' kaivust («Mir», «Internacional'nai») da küllästamižfabrik sijadasoiš täs. Toižed edheotandad oma leibtegim da maidtegim. Kivivoinümbriradai tegim om sauvomas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Ireläh-jogen oiktal randal (jakut.: Иирэлээх, Vilüi-jogen bassein), 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vezivaradim om ülezjogen. Matkad Jakutskhasai om 815 km päivnouzmha orhal vai 1270 km «Vilüi»-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nürb 237 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 387 km avtotedme i Lensk 209 km suvhe orhal vai 234 km avtol.

Klimat om ven kontinentaline subarktižen röunal. Voden keskmäine lämuz om −6,9 C°, kezakun-elokun +14..+17 C°, tal'vkun-uhokun −26..−30 C°. Ekstremumad oma −54 C° i +36 C°. Paneb sadegid 317 mm vodes, enamba kezakus-elokus (46..53 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (9..15 mm kus).

Mirnii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 7 177,97 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 188 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 1992 i 2002−2005 (40 tuh. rist. vl 2003). Vl 2017 lidnan ristitišt oli 35 376 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican jumalanpert'[1], ph. Ezikuctud Ondrii-apostolan mez'jumalankodi i kaks' časounäd oma olmas lidnas.

Mirnijan regionaline tehnine kolledž[2] i üläopendusen viž filialad (Jakutsk, Tomsk, Novosibirsk) oma lidnan professionaližikš aluzkundoikš.

Lidnan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Klim Antonov (keväz'ku 2017 — sügüz'ku 2022). Lidnan Nevondkundan ezimez' om Julija Mödova vn 2021 semendkuspäi.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Lidn ühtenzoitase avtotel Lenskan jogiportanke. «Vilüi»-avtote Jakutskhasai om saudud, no asfal'tkrepindata tobjimalaz, nell' sildad oma pordaigaližed sil. Voib sadas tal'vteidme Irkutskan agjahasai.

Tatanmaine civiline Mirnii-lendimport[3] (МИР / MJZ / UERR, 363 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase ani päivnouzmha lidnfartališpäi, uz' lendahtamižsarg om sauvomas i linneb vaumitud vn 2023 lopus. Se om varalendimportaks rahvahidenkeskeižiden reisiden täht Pohjoižamerikaspäi Azijha. Tehtas reisid Moskvha i Sibirin lidnoihe (Irkutsk, Jakutsk, Habarovsk, Novosibirsk).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Mirnijan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Mirnijan regionaližen tehnižen kolledžan sait (mrtk-edu.ru). (ven.)
  3. Mirnii-lendimportan sait (mapalrosa.com). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Saha Tazovaldkundan lidnad
Aldan | Jakutsk | Lensk | Mirnii | Nerüngri | Nürb | Olökminsk | Pokrovsk | Srednekolimsk | Tommot | Udačnii | Verhojansk | Vilüisk