Novomoskovsk (Venäma)

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Novomoskovsk (Tulan agj))
Novomoskovsk
Новомосковск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 119,697 ristitud
Pind 92,78 km²
Novomoskovsk Новомосковск
Pämez' Anatolii Prorokov
(sügüz'ku 2013—)
Telefonkod +7−48 762-xx-xxx
Avtokod 71
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Novomoskovsk (ven.: Новомоско́вск) om Venäman lidn Tulan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Novomoskovskan lidnümbrikon (edel 2008. vot — rajonan) administrativine keskuz da päpala.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1765 kuti Jekaterina II-imperatornaižen volostin Bobriki-usadib Jepifanin makundas, möhemba hänen illegitimižen Aleksei Bobrinskii-poigan žilo. Vl 1930 järedan himižen «Azot»-kombinatan sauvond i buran hilen samine zavodišoiš žilonno, i sil-žo vodel kätihe žilod Bobriki-lidnaks (ven.: Бо́брики). Vozil 1930−1935 lidnan ristitišt ližadui lujas, mehed tuliba kaikes valdkundaspäi. Vll 1933−1961 lidnan nimi oli Stalinogorsk (ven. Сталиного́рск) valdkundan Iosif Stalin-lideran psevdoniman mödhe. Ühtištadihe Sokol'niki-lidnad Novomoskovskanke vn 2008 redukus, sil-žo aigal ümbärdajanke rajonanke.

Novomoskovsk šingotase himižel tegimištol (heretusiden «Azot»-kombinat[1], organižen sintezan tegim, «Procter & Gamble»-kompanijan kodihimijan tegim, plastikan tehmine), sauvondmaterialiden pästandal (sauvondgipsan edheotand sijaližel torhudel, keramikan i lämoinvastaižiden materialiden tegimed, raudbetontegesed, Penopleks-lämuzizoläcii), Novomoskovskan GRES:al. Koume tedoaluzkundad ratas lidnas himijan i kaivuztegimišton polhe, koume järedad adivpertid oma avaitud.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Keskvenän ülüden pohjoižpalas, 236 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Don-jogen purde sijadase lidnan territorijal. Om saudud Lübovk- (2,8 km²) i Šat-jogen (vspäi 1932, 12,5 km²) vezivaradimid lidnan pohjoižpalas (Okan oigedpol'ne bassein). Matkad Tulhasai om 48 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 59 km avtotel vai 70 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kimovsk 10..15 km suvipäivnouzmha orhal i teidme, Donskoi ani suvhe, Uzlovai koumes kilometras suvipäivlaskmha i vides kilometras suvhe orhal vai avtotedme, kümnes kilometras suvhe raudtedme.

Novomoskovskai-1-päraudtestancii radab lidnas, lidnelektrojonused ajadas raudterenghadme i ühtenzoittas Donskoi-lidnanke. Kaik om kümne raudtestancijad da seižutezplatformad lidnas. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb seičemes kilometras päivlaskmha lidnaspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1897 žilon ristitišt oli 13 tuhad eläjid, vl 1939 lidnan — 76 186 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 131 386 ristitud, vn 2021 — 119 697 ristitud. Kaik 125 647 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 145..147 tuhad eläjid vll 1975−1993 (147 tuh. rist. vll 1982 i 1986−1987).

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,6 %, toižed rahvahad — 3,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän mez'jumalankodi (vspäi 1995, ühtennimiženke päjumalanpertinke i koumenke jumalanpertinke), kaks' jumalanpertid i časoun'. Protestantizman koume pühäpertid oma avaitud: seičemenden päivän adventistoiden, vižkümnenden päivän, evangelistoiden.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Novomoskovskan medicinine, fizkul'turan da sportan, politehnine, äiprofil'ne[3] i muzikaline kolledžad, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden viž filialad.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Novomoskovskan «Azot»-kompanijan sait (novomoskovskij-azot.com). (ven.)
  2. Novomoskovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Novomoskovskan äiprofil'žen kolledžan sait (nmk71.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tulan agjan lidnad
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv