Mine sisu juurde

Novomoskovsk (Venäma)

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Novomoskovsk (Tulan agj))
Novomoskovsk
Новомосковск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 115,938 ristitud
Pind 92,78 km²
NovomoskovskНовомосковск
Pämez' Anatolii Prorokov
(sügüz'ku 2013—)
Telefonkod +7−48 762-xx-xxx
Avtokod 71
Aigvö UTC+3 (MSK+0)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Novomoskovsk (ven.: Новомоско́вск) om Venäman lidn Tulan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Novomoskovskan lidnümbrikon (edel 2008. vot — rajonan) administrativine keskuz da päpala.

Ezmäine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1765 kuti Jekaterina II-imperatornaižen volostin Bobriki-usadib Jepifanin makundas, möhemba hänen illegitimižen Aleksei Bobrinskii-poigan žilo. Vl 1930 järedan himižen «Azot»-kombinatan sauvond i buran hilen samine zavodišoiš žilonno, i sil-žo vodel kätihe žilod Bobriki-lidnaks (ven.: Бо́брики). Vozil 1930−1935 lidnan ristitišt ližadui lujas, mehed tuliba kaikes valdkundaspäi. Vll 1933−1961 lidnan nimi oli Stalinogorsk (ven. Сталиного́рск) valdkundan Iosif Stalin-lideran psevdoniman mödhe. Ühtištadihe Sokol'niki-lidnad Novomoskovskanke vn 2008 redukus, sil-žo aigal ümbärdajanke rajonanke.

Novomoskovsk šingotase himižel tegimištol (heretusiden «Azot»-kombinat[1], organižen sintezan tegim, «Procter & Gamble»-kompanijan kodihimijan tegim, plastikan tehmine), sauvondmaterialiden pästandal (sauvondgipsan edheotand sijaližel torhudel, keramikan i lämoinvastaižiden materialiden tegimed, raudbetontegesed, Penopleks-lämuzizoläcii), Novomoskovskan GRES:al. Koume tedoaluzkundad ratas lidnas himijan i kaivuztegimišton polhe, koume järedad adivpertid oma avaitud.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz ümbrikos i agjas vn 2006 kartal

Lidn sijadase ümbrikon suvipäivlaskmaiženno röunanno, Keskvenän ülüden pohjoižpalas, 236 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Don-jogen purde sijadase lidnan territorijal. Om saudud Lübovk- (2,8 km²) i Šat-jogen (vspäi 1932, 12,5 km²) vezivaradimid lidnan pohjoižpalas (Okan oigedpol'ne bassein).

Matkad Tulhasai om nell'kümne kahesa kilometrad päivlaskmha-lodeheze orhal, 59 km avtotel vai 70 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kimovsk 10..15 km suvipäivnouzmha orhal i teidme, Donskoi ani suvhe, Uzlovai koumes kilometras suvipäivlaskmha i vides kilometras suvhe orhal vai avtotedme, kümnes kilometras suvhe raudtedme.

Novomoskovskai-1-päraudtestancii radab lidnas, lidnelektrojonused ajadas raudterenghadme i ühtenzoittas Donskoi-lidnanke. Kaik om kümne raudtestancijad da seižutezplatformad lidnas. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb seičemes kilometras päivlaskmha lidnaspäi.

Vll 2006−2008 lidn oli rajonan lidnankundaks. Kaik 97 pen't küläd da žilod mülüdas ümbrikho vspäi 2008. Lidnümbrikon pind om 888 nellikkilometrad.

Vl 1897 žilon ristitišt oli 13 tuhad eläjid, vl 1939 lidnan — 76 186 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 131 386 ristitud, vn 2021 — 119 697 ristitud, ümbrikon ühesa kümnendest. Kaik 125 647 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 145..147 tuhad eläjid vll 1975−1993 (147 tuh. rist. vll 1982 i 1986−1987).

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,6 %, toižed rahvahad — 3,4 %.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 88,8 %, totarlaižed — 0,4 %, ukrainalaižed — 0,4 %, armenijalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 6,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän mez'jumalankodi (vspäi 1995, ühtennimiženke päjumalanpertinke i koumenke jumalanpertinke), kaks' jumalanpertid i časoun'. Protestantizman koume pühäpertid oma avaitud: seičemenden päivän adventistoiden, vižkümnenden päivän, evangelistoiden.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Novomoskovskan fizkul'turan da sportan, politehnine, äiprofil'ne[3] i muzikaline kolledžad, Tulan agjan medkolledžan Novomoskovskan filial[4] (ende kolledž ičeksaz), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden viž filialad.

  1. Novomoskovskan «Azot»-kompanijan sait (novomoskovskij-azot.com). (ven.)
  2. Novomoskovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Novomoskovskan äiprofil'žen kolledžan sait (nmk71.ru). (ven.)
  4. Novomoskovskan filial Tulan agjan medicinižen kolledžan gpou-tomk.ru-saital. (ven.)


Tulan agjan lidnad
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv