Uzlovai

Vikipedii-späi
Uzlovai
Узловая
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 51,358 ristitud
Pind 22,6 km²
Uzlovai Узловая
Pämez' Marina Kartašova
(sulaku 2013—)
Telefonkod +7−48 731-xx-xxx
Avtokod 71
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan nägu lendimespäi

Uzlovai (ven.: Узлова́я) om Venäman lidn da lidankund Tulan agjan päivnouzmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Uzlovajan rajonan (vspäi 1924) administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižed eländpunktad oliba olmas lidnan sijas neolital völ. Lidnan ümbrišton edeline ristitišt oli sirtud Uralan tegimidennoks Petr I-carin käskön mödhe.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1873 kuti žilo Hruščovskai-raudtestancijanno (ven.: Хрущёвская). Raudtestancijan i žilon nimi om Uzlovai vspäi 1877, koumen ten raudtesol'm: Räžskhasai, Jelechasai i Tulhasai. Kätihe radnikžiloks vl 1926. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 11. päiväl sügüz'kud. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli alastunu bombardiruindale i oli okkupiruidud nacistoil (21. kül'mku — 14. tal'vku 1941). Uzlovai alištui agjan tobmudele vll 1943−2006. Buran hilen samine oli olmas lidnanno vhesai 2000, se tuli lophu. Vl 1986 lidnan i rajonan territorii oliba redustadud Černobilin AES:an poukahtusen jändusil.

Uzlovai šingotase mašinansauvomižen tegimil (elektrolikutimed i kaičendministrusen tegim), raudten edheotandoil (vedimdepo), plastikan himižel tegimel, sömtegimištol (leibänkombinat, maidkombinat), omblendedheotandoil (mez'paidad, kengäd).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan lodehes, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulan keskushesai om 43 km lodeheze orhal, 49 km avtotel vai 50 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kirejevsk 16 km päivlaskmha orhal vai 30 km avtotedme, Novomoskovsk 3 km pohjoižpäivnouzmha i 5 km pohjoižhe orhal vai avtotedme, 10 km pohjoižhe raudtedme, i Donskoi 5 km päivnouzmha orhal vai raudtedme, 7 km avtotedme.

«Don»-avtomagistral' (M4-trass) mäneb 7..10 km päivlaskmha lidnaspäi. Uzlovai I-raudtestancii sortiruindanke radab lidnan keskuzpalas «Moskv — Jelec»-keskustal. Uzlovai II-raudtestancii radab «Väz'mSizran'»-keskustal 1 km lodeheze lidnaspäi, se ühtenzoitab kaivuziden žiloidenke i Uzlovai III-stancijanke.

Uzlovai om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 25,00 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 936 eläjad, vl 1959 — 53 912 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 282 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 62..64 tuhad eläjid vll 1973−1996 (64 752 rist. vl 1979 i 64 889 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma olmas lidnas, sen ližaks protestantizman koume jumalanpertid: presviterianine, evangelistoiden i seičemenden päivän adventistoiden.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,9%, toižed rahvahad — 3,1%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Uzlovajan mašinansauvomižen kolledž[2] i Uzlovajan raudtetehnikum[3] — Piterin raudteühtenzoitusen universitetan filial.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Uzlovajan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Uzlovajan mašinansauvomižen kolledžan sait (mashkolluzlv.ucoz.ru). (ven.)
  3. Uzlovajan raudtetehnikuman sait (uzlovaya.pgups.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tulan agjan lidnad
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv