Pečor (lidn)

Pečor
Печора (ven.)
Печӧра (komi.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2020)	38,229 ristitud
Pind	40 km²
Pämez'	Aleksandr Šabanov; (2015—)
Telefonkod	+7−82 142-xx-xxx
Avtokod	11, 111
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Pečor (ven.: Печо́ра, komi: Печӧра) om Venäman lidn da lidnankund Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Pečor-raudtestancii udel «Kotlas — Vorkut»-raudtel i sil-žo vodel jogimehiden Kanin Nem'-žilo (ven.: Канин Нос) Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond om jogi- i raudtepaloiden keskes.

Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai om viž energoblokad 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab elektrust londuseližes da kivivoin gazaspäi, andab elektrusen koumandest da sen enamba Komin Tazovaldkundan kulutuzmäraspäi. Valitihe Pečorad, sikš miše Usinskan kivivoipöudod, veden järed purde i Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Vuktilaspäi (nüg. «Jamal — Evrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.

Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, vilukun — –18,4 C°. Ekstremumad oma –56 C° i +34,9 C°. Paneb sadegid 623 mm vodes, enamba kezakus-redukus (62..77 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (31..33 mm kus).

Pečor-lidn om üks'jäine eländpunkt lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 43 105 ristitud, rajonan ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 60 tuhad eläjid vozil 1987−1998, 66 500 eläjad vl 1991.

Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid^[1] oma saudud lidnas: naižjumalankodi (kaks' jumalanpertid i viž časounäd), Ioann-edelkävujan jumalanpert' i Komin Kaikiden Pühämehiden časoun'. Rahvahaližen «Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.

Järed jogiškol^[2] (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i Pečoran tegimištoliž-ekonomine tehnikum^[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Pened avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «Uht — Nar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma lidnas.

Sijaline civiline lendimport (ПЧР / PEX) om lidnan jogipalas, sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai. Kamenk-sodail'mbaz om 27 km päivlaskmha lidnaspäi.