Pečor (lidn)

Pečor
Печора (ven.)
Печӧра (komi.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2017)	40,048 ristitud
Pind	40 km²
Pämez'	Aleksandr Šabanov; (2015—)
Telefonkod	+7−82 142-xx-xxx
Avtokod	11, 111
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Pečor (ven.: Печора, komi: Печӧра) om Venäman lidn da lidnankund Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Pečor-raudtestancii udel «Kotlas — Vorkut»-raudtel i sil-žo vodel jogimehiden Kanin Nem'-žilo (ven.: Канин Нос) Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond om jogi- i raudtepaloiden keskes.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, vilukun — –18,4 C°. Paneb sadegid 623 mm vodes, kaikiš vähemb niid oleleb uhokus-sulakus (31..33 mm kus).

Pečor-lidn om üks'jäine eländpunkt lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu oli 43 105 ristitud (rajonan ristitišton nell' videndest). Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 60 tuhad ristituid vozil 1987-1998, 66 500 eläjad vl 1991.

Järed jogiškol (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i tegimišton da ekonomikan tehnikum oma lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi om olmas, völ Spasan pühäpert' om sauvomas. Rahvahaližen «Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai om 5 energoblokad 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab elektrust londuseližes da kivivoin gazaspäi, andab elektrusen koumandest da sen enamba Komin Tazovaldkundan kulutuzmäraspäi. Valitihe Pečorad, sikš miše Usinskan kivivoipöudod, veden järed purde i Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Vuktilaspäi (nüg. «Jamal — Evrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.

Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.

Pened avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «Uht — Nar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma lidnas. Sijaline civiline lendimport (ПЧР / PEX) om lidnan jogipalas, sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai. Kamenk-sodail'mbaz om 27 km päivlaskmha lidnaspäi.