Pečor (lidn)

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Pečor
Печора (ven.)
Печӧра (komi.)
Lidnanznam
Coat of Arms of Pechora (Komia) (1983).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 40 048 ristitud
Pind 40 km²
Pečor Печора (ven.) Печӧра (komi.)
Pämez' Aleksandr Šabanov (2 015—)
Telefonkod +7-82 142-xx-xxx
Avtokod 11, 111
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Pečor (ven.: Печора, komi: Печӧра) om Venäman lidn da lidnankund Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Pečor-raudtestancii udel «KotlasVorkut»-raudtel i sil-žo vodel jogimehiden Kanin Nem'-žilo (ven.: Канин Нос) Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond om jogi- i raudtepaloiden keskes.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, vilukun — –18,4 C°. Paneb sadegid 623 mm vodes, kaikiš vähemb niid oleleb uhokus-sulakus (31..33 mm kus).

Pečor-lidn om üks'jäine eländpunkt lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu oli 43 105 ristitud (rajonan ristitišton nell' videndest). Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1987-1998, enamba 60 tuhad ristituid, vl 1991 — 66 500 eläjad.

Järed jogiškol (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i tegimišton da ekonomikan tehnikum oma lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi om olmas, völ Spasan pühäpert' om sauvomas. Rahvahaližen «Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai om 5 energoblokad 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab elektrust londuseližes da kivivoin gazaspäi, andab elektrusen koumandest da sen enamba Komin Tazovaldkundan kulutuzmäraspäi. Valitihe Pečorad, sikš miše Usinskan kivivoipöudod, veden järed purde i Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Vuktilaspäi (nüg. «JamalEvrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.

Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.

Pened avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «UhtNar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma lidnas. Sijaline civiline lendimport (ПЧР / PEX) om lidnan jogipalas, sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai. Kamenk-sodail'mbaz om 27 km päivlaskmha lidnaspäi.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Komin Tazovaldkundan lidnad
Int | Jemv | Mikun' | Pečor | Siktivkar | Sosnogorsk | Uht | Usinsk | Vorkut | Vuktil