Pečor (lidn)
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2017) | 40,048 ristitud |
Pind | 40 km² |
![]() | |
Pämez' | Aleksandr Šabanov (2015—) |
Telefonkod | +7−82 142-xx-xxx |
Avtokod | 11, 111 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Pečor (ven.: Печора, komi: Печӧра) om Venäman lidn da lidnankund Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Pečor-raudtestancii udel «Kotlas — Vorkut»-raudtel i sil-žo vodel jogimehiden Kanin Nem'-žilo (ven.: Канин Нос) Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond om jogi- i raudtepaloiden keskes.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, vilukun — –18,4 C°. Paneb sadegid 623 mm vodes, kaikiš vähemb niid oleleb uhokus-sulakus (31..33 mm kus).
Pečor-lidn om üks'jäine eländpunkt lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2010 eläjiden lugu oli 43 105 ristitud (rajonan ristitišton nell' videndest). Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 60 tuhad ristituid vozil 1987-1998, 66 500 eläjad vl 1991.
Järed jogiškol (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i tegimišton da ekonomikan tehnikum oma lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi om olmas, völ Spasan pühäpert' om sauvomas. Rahvahaližen «Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.
Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai om 5 energoblokad 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab elektrust londuseližes da kivivoin gazaspäi, andab elektrusen koumandest da sen enamba Komin Tazovaldkundan kulutuzmäraspäi. Valitihe Pečorad, sikš miše Usinskan kivivoipöudod, veden järed purde i Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Vuktilaspäi (nüg. «Jamal — Evrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.
Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.
Pened avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «Uht — Nar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma lidnas. Sijaline civiline lendimport (ПЧР / PEX) om lidnan jogipalas, sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai. Kamenk-sodail'mbaz om 27 km päivlaskmha lidnaspäi.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
Pečoran GRES (2007) i Ural-mäged tagamal
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Lidnankundan sait Pečoran rajonan tobmuden oficialižel portalal (pechoragp.pechoraonline.ru). (ven.)
Pečor (lidn) Vikiaitas |
Komin Tazovaldkundan lidnad | ||
Int | Jemv | Mikun' | Pečor | Siktivkar | Sosnogorsk | Uht | Usinsk | Vorkut | Vuktil | ||