Pečor (lidn)

Pečor
Печора (ven.)
Печӧра (komi.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	34,001 ristitud
Pind	40 km²
Pämez'	Aleksandr Baka; (reduku 2021—)
Telefonkod	+7−82 142-xx-xxx
Avtokod	11, 111
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Pečor (ven.: Печо́ра, komi: Печӧра) om Venäman lidn da lidnankund Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Pečor-raudtestancii udel «Kotlas — Vorkut»-raudtel i sil-žo vodel jogimehiden Kanin Nem' -žilo (ven.: Канин Нос) Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištadihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond levitase jogi- i raudtepaloiden keskes.

Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai viž energoblokad ratas 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab elektrust londuseližes da kivivoin gazaspäi, andab elektrusen koumandest da sen enamba Komin Tazovaldkundan kulutuzmäraspäi. Valitihe Pečorad, sikš miše Usinskan kivivoipöudod, veden järed purde i Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Vuktilaspäi (nüg. «Jamal — Evrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.

Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.

Geografijan andmused

Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, kezakun i elokun +12,0..+12,3 C°, tal'vkun-uhokun –15,7..–18,4 C°. Ekstremumad oma –56 C° (uhoku) i +34,9 C° (heinku). Kezaaigan minimum om –5,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +3,5 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum om +0,1 C°). Paneb sadegid 623 mm vodes, enamba kezakus-redukus (62..77 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (31..33 mm kus).

Tobmuz

Pečor-lidn om üks'jäižeks eländpunktaks lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeližed Nevondkundan ezimehed oma Aleksandr Šabanov (sügüz'ku 2015 — sügüz'ku 2021, oli velgusentäutajan vn 2016 redukuhusai), Vladimir Aniščik (tal'vku 2012 — sügüz'ku 2015), Vladimir Mennikov (reduku 2008 — reduku 2012). Lidnan erigoittud Administracii om likvidiruidud vn 2013 keväz'kus, rajonan Administracii tegeb sen velgusidme.

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 43 105 ristitud, rajonan ristitišton nell' videndest, vl 2021 — 35 254 ristitud. Kaik 40 048 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 60 tuhad eläjid vozil 1987−1998, 66 500 eläjad vl 1991.

Rahvahad (2010): venälaižed — 74,7 %, komilaižed — 13,2 %, ukrainalaižed — 5,7 %, toižed rahvahad — 6,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid^[1] oma saudud lidnas: Pečoran Jumalanmaman Rigomanahinän naižjumalankodi (kaks' jumalanpertid i viž časounäd), Ioann-edelkävujan jumalanpert' i Komin Kaikiden Pühämehiden časoun'. Rahvahaližen «Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell'toštkümne nomeruidud päivkodid (nomer 3, 4, 11, 13, 16..19, 22, 25, 26, 35, 36, 83), seičeme keskškolad (nomer 2, 3, 4, 9, 10, 49, 83), gimnazii nomer 1, specialine (korrekcine) škol-internat (nomer 6), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol (kümne palakundad), lidnan sportškol. Järed jogiškol^[2] (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i Pečoran tegimištoliž-ekonomine tehnikum^[3] (11 openduzkorpusad i tegimistoline kompleks) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Transport

Pened avtobusad (kuz' maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «Uht — Nar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma saudud lidnas.

Sijaline civiline Pečor-lendimport (ПЧР / latin. PEX / UUYP / УУЫП, viž tuhad passažiroid vl 2017) om lidnan jogipalas. Sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai i Vorkuthasai. Kamenk-sodail'mbaz sijadase 27 kilometras päivlaskmha lidnaspäi.