Uht

Uht
Ухта (ven.)
Уква (komi)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2017)	97,806 ristitud
Pämez'	Grigorii Konenkov; (sügüz'ku 2015—)
Telefonkod	+7−8216-xxx-xxx
Avtokod	11, 111
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Uht (ven.: Ухта, komi: Уква) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan keskuses. Se om Komin kahtenz' surtte lidn, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti, Uhtan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

16. voz'sadal Moskvan ristitud löuziba da ümbrikirjutiba Venäman kivivoin ezmäižid purtkid Uht-jogen da sen ližajogiden pohjal. 18. voz'sadal ezmäine kivivoin samižedheotand radoi Uht-jogenno.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti Čibju-žilo (ven.: Чибью) tedoidamha burauduz da samha kivivoid. Vl 1939 udesnimitihe sidä nügüdläižikš. Vl 1941 zavodihe sada londuselišt gazad industrialižel mahtusel Uhtan ümbrištos, se oli ezmäižen kerdan NSTÜ:s.

Vl 1943 žilole anttihe lidnan statusad. 1950-nzil vozil sauvoškanzihe veimid, sid' tegimid ümbriradamha kivivoid da londuselišt gazad. Nügüd'aigan kivivoin da gazan samižtegimišton projektirujad institutad oma keskitadud neciš lidnas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Uht-jogen da sen Čibju-ližajogen randoil (Pečoran bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uhtan territorii om sokaz da kukhikaz. Matkad Siktivkarhasai om 333 km suvipäivlaskmha, Sosnogorskhasai — 15 kilometrad suvipäivnouzmha.

Viž lidnanvuittušt žilod i 12 muite žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho (om olmas vspäi 2006) Uht-lidnale ližaks. Sured žilod: Jareg (7657 rist. vl 2017, sadas kivivoid da titankivendoid), Vezižilo (6139 rist. vl 2017, sadas radijad) i Šudajag (3468 rist. vl 2017).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 591 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 121 596 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 112 100 eläjad vl 1992, ümbrikon — 126 990 eläjad vl 2009. Tedon da tehnikan pert'kulu, nell' sportkompleksad, jäpert'kulu, ujundbassein da dramatine teatr oma lidnas.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 76,5%, komilaižed — 7,5%, ukrainalaižed — 3,9%, totarlaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 5,7%.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind, ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine. Ičeze universitet da kahesa specialižen keskopendusen aluzkundad oma lidnas.

Avtobusad ühtenzoittas lidnan rajonid, lidnad ümbrišton eländpunktoidenke i Siktivkaranke avtotedme. Uht-raudtestancii om olmas «Kotlas — Vorkut»-raudtel vspäi 1942. Civiline Uht-lendimport (УХТ / UCT) sijadase lidnan päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterha, Jamalha da Komidme.