Uht

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Uht
Ухта (ven.)
Уква (komi)
Lidnanznam
Coat of Arms of Ukhta (Komia) (1979).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 97 806 ristitud
UhtУхта (ven.)Уква (komi)
Pämez' Magomed Osmanov (2 016—)
Telefonkod +7-8 216-xxx-xxx
Avtokod 11, 111
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Uht (ven.: Ухта, komi: Уква) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundas. Se om Komin kahtenz' surtte lidn, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti, Uhtan lidnanümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

16. voz'sadal Moskvan ristitud löuziba da ümbrikirjutiba ezmäižid Venämas kivivoin purtkid Uht-jogen da sen ližajogiden pohjal. 18. voz'sadal ezmäine kivivoin samižedheotand radoi Uht-jogenno.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti Čibju-žilo tedoidamha burauduz da samha kivivoid. Vl 1939 sidä udesnimitihe nügüdläižikš. Vl 1941 zavodihe sada londuselišt gazad industrialižel mahtusel Uhtan ümbrištos, se oli ezmäižen kerdan NSTÜ:s.

Vl 1943 žilole anttihe lidnan statusad. 1950-nzil vozil sauvoškanzihe veimid, sid' tegimid ümbriradamha kivivoid da londuselišt gazad. Nügüd'aigan kivivoin da gazan samižtegimišton projektirujad institutad oma keskitadud neciš lidnas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub Uht-jogen da sen Čibju-ližajogen randoil (Pečoran bassein), sijadase tazovaldkundan keskuses. Uhtan territorii om sokaz da kukhikaz. Matkad Siktivkarhasai om 333 km suvipäivlaskmha, Sosnogorskhasai — 15 kilometrad suvipäivnouzmha.

Viž lidnanvuittušt žilod i 12 muite žilod da küläd mülüdas lidnanümbrikho (om olmas vspäi 2006) Uht-lidnale ližaks. Sured žilod: Jareg (7657 rist. vl 2017, sadas kivivoid da titankivendoid), Vezižilo (6139 rist. vl 2017, sadas radijad) i Šudajag (3468 rist. vl 2017).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 99 591 ristitud, lidnan ümbrikon ristitišt oli 121 596 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 112 100 eläjad, ümbrikon ristitišt vl 2009 — 126 990 eläjad. Tedon da tehnikan pert'kulu, nell' sportkompleksad, jäpert'kulu, ujundbassein da dramatine teatr oma lidnas.

Rahvahad (lidnan ümbrikos, vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,5%): venälaižed — 76,5%, komilaižed — 7,5%, ukrainalaižed — 3,9%, totarlaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,3%; rahvahuden ozutandata — 5,7%.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind, ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine. Ičeze universitet da kahesa specialižen keskopendusen aluzkundad oma lidnas.

Avtobusad ühtenzoittas lidnan rajonid, lidnad ümbrišton eländpunktoidenke i Siktivkaranke avtotedme. Uht-raudtestancii om olmas «KotlasVorkut»-raudtel vspäi 1942. Civiline Uht-lendimport (УХТ / UCT) sijadase lidnan päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterha, Jamalha da Komidme.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Komin Tazovaldkundan lidnad
Int | Jemv | Mikun' | Pečor | Siktivkar | Sosnogorsk | Uht | Usinsk | Vorkut | Vuktil