Uht

Uht
Ухта (ven.)
Уква (komi)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2020)	93,716 ristitud
Pämez'	Grigorii Konenkov; (sügüz'ku 2015—)
Telefonkod	+7−8216-xxx-xxx
Avtokod	11, 111
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Uht (ven.: Ухта́, komi: Уква) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan keskuses. Se om Komin kahtenz' surtte lidn, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti, Uhtan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

16. voz'sadal Moskvan ristitud löuziba da ümbrikirjutiba Venäman kivivoin ezmäižid purtkid Uht-jogen da sen ližajogiden pohjal. 18. voz'sadal ezmäine kivivoin samižedheotand radoi Uht-jogenno.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti Čibju-žilo (ven.: Чибью) tedoidamha burauduz da samha kivivoid. Vl 1939 udesnimitihe sidä nügüdläižikš. Vl 1941 zavodihe sada londuselišt gazad industrialižel mahtusel Uhtan ümbrištos, se oli ezmäižen kerdan NSTÜ:s.

Vl 1943 žilole anttihe lidnan statusad. 1950-nzil vozil sauvoškanzihe veimid, sid' tegimid ümbriradamha kivivoid da londuselišt gazad. Nügüd'aigan kivivoin da gazan samižtegimišton projektirujad institutad oma keskitadud neciš lidnas.

Uhtan ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind, ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase Uht-jogen da sen Čibju-ližajogen randoil (Pečoran bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uhtan territorii om sokaz da kukhikaz. Matkad Siktivkarhasai om 333 km suvipäivlaskmha, Sosnogorskhasai — 15 kilometrad suvipäivnouzmha.

Kaik viž lidnanvuittušt žilod i 12 muite žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho (om olmas vspäi 2006) Uht-lidnale ližaks. Sured žilod: Jareg (7657 rist. vl 2017, sadas kivivoid da titankivendoid), Vezižilo (6139 rist. vl 2017, sadas radijad) i Šudajag (3468 rist. vl 2017).

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 591 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 121 596 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 112 100 eläjad vl 1992, ümbrikon — 126 990 eläjad vl 2009. Kaik 97 806 eläjad oli lidnas vl 2017.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,5 % vl 2010): venälaižed — 76,5 %, komilaižed — 7,5 %, ukrainalaižed — 3,9 %, totarlaižed — 1,0 %, vaugedvenälaižed — 1,0 %, azerbaidžanlaižed — 0,6 %, saksalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 5,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid^[1] oma avaitud lidnas: Venäman jumalankodikundan uziden moknikoiden da hengenavaidusen kundlijoiden päjumalanpert', nell' jumalanpertid i koume časounäd.

Uhtan valdkundaline tehnine universitet^[2] da kahesa specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas.

Tedon da tehnikan pert'kulu, nell' sportkompleksad, jäpert'kulu, ujundbassein da dramatine teatr oma lidnas.

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Avtobusad ühtenzoittas lidnan rajonid, lidnad ümbrišton eländpunktoidenke i Siktivkaranke avtotedme. Uht-raudtestancii om olmas «Kotlas — Vorkut»-raudtel vspäi 1942.

Civiline Uht-lendimport (УХТ / UCT / UUYH, 82,5 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase lidnan päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterha, Jamalha da Komidme.