Uht

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Uht
Ухта (ven.)
Уква (komi)
Lidnanznam
Coat of Arms of Ukhta (Komia) (1979).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 97 806 ristitud
Uht Ухта (ven.) Уква (komi)
Pämez' Grigorii Konenkov
(sügüz'ku 2 015—)
Telefonkod +7-8 216-xxx-xxx
Avtokod 11, 111
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Uht (ven.: Ухта, komi: Уква) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan keskuses. Se om Komin kahtenz' surtte lidn, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti, Uhtan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

16. voz'sadal Moskvan ristitud löuziba da ümbrikirjutiba Venäman kivivoin ezmäižid purtkid Uht-jogen da sen ližajogiden pohjal. 18. voz'sadal ezmäine kivivoin samižedheotand radoi Uht-jogenno.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti Čibju-žilo (ven.: Чибью) tedoidamha burauduz da samha kivivoid. Vl 1939 udesnimitihe sidä nügüdläižikš. Vl 1941 zavodihe sada londuselišt gazad industrialižel mahtusel Uhtan ümbrištos, se oli ezmäižen kerdan NSTÜ:s.

Vl 1943 žilole anttihe lidnan statusad. 1950-nzil vozil sauvoškanzihe veimid, sid' tegimid ümbriradamha kivivoid da londuselišt gazad. Nügüd'aigan kivivoin da gazan samižtegimišton projektirujad institutad oma keskitadud neciš lidnas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Uht-jogen da sen Čibju-ližajogen randoil (Pečoran bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uhtan territorii om sokaz da kukhikaz. Matkad Siktivkarhasai om 333 km suvipäivlaskmha, Sosnogorskhasai — 15 kilometrad suvipäivnouzmha.

Viž lidnanvuittušt žilod i 12 muite žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho (om olmas vspäi 2006) Uht-lidnale ližaks. Sured žilod: Jareg (7657 rist. vl 2017, sadas kivivoid da titankivendoid), Vezižilo (6139 rist. vl 2017, sadas radijad) i Šudajag (3468 rist. vl 2017).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 591 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 121 596 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 112 100 eläjad, ümbrikon — 126 990 eläjad vl 2009. Tedon da tehnikan pert'kulu, nell' sportkompleksad, jäpert'kulu, ujundbassein da dramatine teatr oma lidnas.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 76,5%, komilaižed — 7,5%, ukrainalaižed — 3,9%, totarlaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 5,7%.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind, ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine. Ičeze universitet da kahesa specialižen keskopendusen aluzkundad oma lidnas.

Avtobusad ühtenzoittas lidnan rajonid, lidnad ümbrišton eländpunktoidenke i Siktivkaranke avtotedme. Uht-raudtestancii om olmas «KotlasVorkut»-raudtel vspäi 1942. Civiline Uht-lendimport (УХТ / UCT) sijadase lidnan päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterha, Jamalha da Komidme.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Komin Tazovaldkundan lidnad
Int | Jemv | Mikun' | Pečor | Siktivkar | Sosnogorsk | Uht | Usinsk | Vorkut | Vuktil