Vorkut

Vorkut
Воркута (ven.)
Вӧркута (komi)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	56,985 ristitud
Pind	29,73 km²
Pämez'	Aleksandr Kamkin (eloku 2023—, velgusentäutai)
Telefonkod	+7−82 151-xx-xxx
Avtokod	11, 111
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Vorkutan kart ezilidnoidenke (2019)

Vorkut (ven.: Воркута́, komi: Вӧркута, nenc.: Варкута) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' surtte lidn, nabakehkruden südäimen nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vorkutan lidnümbrikon administrativine keskuz. Evropan kaikiš päivnouzmaižemb lidn.

Etimologii

Lidnan nimi om anttud jogen mödhe (Varkuta-jaha), vark kändase nencan kelespäi «bur kondi», kaik kuti «äi kondjid», «bohat kondjil jogi», «kondjan pol'».

Istorii

Vl 1930 löutihe kivihil't nügüdläižen lidnan rajonas. Eländpunktan aluz om pandud Vorkut-jogen hurha randha vl 1936 kuti žilo «Kapital'nai»-kaivudenno (nomer 1 kaivudenno) samha kivihil't. Vl 1940 udesnimitihe žilod nügüdläižikš. Vspäi 1942 om Komin Tazovaldkundan palaks, anttihe Kožvan rajonha Arhangel'skan agjaspäi. Vn 1943 kül'mkun 26. päiväl Vorkut sai lidnan statusad.

Vorkut šingotase kivihilen samižel tähäsai (nell' kaivust i hil'kar'jer), sen küllästamižtegimel, mehanižel tegimel, cementan pästandal, sömtegimištol (leibänkombinat, konditerižed cehad, pedranvodindan sovhoz). Maižanduz om röunatud klimatan soravil arvoimižil, voib kazvatada heinkul'turoid (lämuzhonusiš-ki), ende järed lindfabrik i živatvodind oli (lehmäd, sigad) sijaližel sötkel paloin. Ende radoiba mugažo oludentegim, maidtegim, vilukombinat, järedpanelin pertinsauvondkombinat, raudbetontegesiden tegim, kaks' punümbriradajad kombinatad, koumetoštkümne kaivust oli ümbrištos. Vspäi. 2024 gazhimižen kompleksan sauvond planiruiše läz lidnad.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal, Polärižen Uralan ezimägištol, igähižen rougun zonas. Keskuzpala seižub 180 m ü.m.t. korktusel.

Matkad Siktivkarhasai om 900 km suvipäivlaskmha orhal vai 1120 km avtol. Lähembaižed lidnad oma Int 236 km suvipäivlaskmha orhal vai 300 km avtotel, Labitnangi (Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik) 140 km suvipäivnouzmha orhal vai 190 km avtol i Salehard.

Klimat om subarktine, pehmdase Arktikan jädumatomal tahondal päivlaskmas. Sibirin anticiklonan valatoituz om väll' Uralan olendan tagut. Sä om pil'vekaz, tulleikaz (enamba lodehline tullei, 4,3..6,0 m/s kuidme) da vilu päpaloin. Tal'ven hätkeližuz om kahesa kud, halatoi pord om 70 päiväd. Voden keskmäine lämuz om −5,4 C°, kezakun-elokun +7,6..+13,2 C°, tal'vkun-uhokun −17,6..−20,0 C°, kül'mkun −13,3 C°, keväz'kun-sulakun −10,0..−13,9 C°. Ekstremumad oma −52 C° (tal'vku) i +33,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −8,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +3,5 C° (tal'vku). Voib panda halad miččel taht kul, heinkus −1 Cel'sijan gradushasai. Vilukus-uhokus sulasä om harv (maksimumad +1,1..+1,2 C°). Paneb sadegid 507 mm vodes, enamba kezakus-redukus (49..60 mm kus), vähemba vilukus-semendkus (26..36 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 72..74 % röunoiš kezakus-heinkus, 79..88 % toižiš kuiš. Polärižen ön hätkeližuz om 11 päivest (17.-27. tal'vku), polärine päiv jätktase 46 päivest (30. semendku — 14. heinku).

Tobmuz

Vorkutan ümbrikon sijaduz tazovaldkundas vn 2012 kartal

Lidnümbrik om olmas vspäi 2006, se om 24 179 km² pitte, ristitišt — 67 547 eläjad vl 2024. Vn 2024 vilukuspäi lidnümbrik om kätud muite ümbrikoks. Kaik 15 eländpunktad mülüdas ümbrikho Vorkut-lidnan ližaks: kahesa lidnanvuittušt žilod, viž muite žilod da kaks' küläd. Kaikiš järedambad oma lidnanvuiččed Vorgašor- (10 345 rist. vl 2017) i Pohjoine- (8 372 rist. vl 2017) žilod. Kaik kuz' administrativišt territorijad om lidnümbrikos.

Ümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline municipalitetan pämez' om Jaroslav Šapošnikov (uhoku 2021 — eloku 2023).

Eläjad

Lidnan ristitišt oli ületanu 100 tuhad eläjid vll 1979−1996. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 548 ristitud, lidnümbrikon — 95 854 ristitud, vn 2021 lidnan — 56 985 ristitud, lidnümbrikon — 68 425 ristitud. Kaik 58 133 eläjad oli lidnas i 80 061 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 117 tuhad eläjid vl 1991, kaiken ümbrikon territorijan — 216 176 eläjad vl 1989. Läz kaik ümbrikon ristitišt om lidnalaižed (99,6 %).

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 48,1 %, ukrainalaižed — 2,5 %, kirgizlaižed — 1,4 %, totarlaižed — 1,0 %, komilaižed — 0,8 %, azerbaidžanlaižed — 0,7 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,8 %, rahvahuden ozutandata — 41,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid oma saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Iveronan jumalaižen kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 2007−2009), koume jumalanpertid, kaks' kodijumalanpertid, phh. Petran da Pavlan časoun'.

Lapsiden opendusen aluzkundad (lidn vaiše) oma 11 nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 11, 12 (koume adresad), 18 (nell' adresad), 33 (kaks' adresad), 35, 37 (koume adresad), 42 (kaks' adresad), 53..55, 56 (kaks' adresad)), augotižškol-päivkodi (nomer 1), progimnazii (nomer 1), seičeme keskškolad (nomer 12, 13, 23, 26, 35, 39, 40), kaks' gimnazijad (nomer 2 i 6), lapsiden da norišton sädamižen pert'kulu, lapsiden čomamahtoiden keskuz, koume sportškolad (Arktika «Arktik», olimpižen varan Smena «Vajehtuz», Zapolärnii Ring «Polärantagaine ring»). Vorkutan arktine kaivuzpolitehnine kolledž, medkolledž i Siktivkaran gumanitariž-pedagogižen kolledžan filial oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Transport

Avtobusühtenzoituz radab lidnan südäimes, privatine-ki. Pohjoižen raudten Vorkut-stancii om olmas lidnas.

Tatanmaine soda- da civiline Vorkut-lendimport (ВКТ / UUYW / VKT, 17,6 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase lidnan suvipäivlaskmaižel röunal. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Kirovha, Jamalha, Siktivkarha. Vspäi 2010 saudas magistraližid gazanveimid lidnanno, i tal'veline avtote holitamha niid tuli lidnha Uhtaspäi. Voib sadas lidnhasai järgeližes avtos raudteplatformal vaiše tähäsai, lähembaine stancii tulijanke avtotenke om Uht.

Sebruzlidnad

• Madagaskar Antananarivu, Madagaskar
• Norvegii Kirkenes, Norvegii
• Venäma Piter, Venäma
• Venäma Šahtad, Rostovan agj, Venäma

Galerei

• 
  Lidnümbrikon administracii i «Vorkut»-adivpert' Keskuztorgul (2013)
• 
  Pühän Jumalanmaman Iveronan jumalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2012 nägu
• 
  Vulikun 5. päiv, 14:49, «Vorkutkivihil'»:en äižiruine pert' polärižen ön aigan, arhitektor A. I. Šipkov
• 
  Lapsiden da norišton sädamižen pert'kulu (1. sulaku 2014)
• 
  Universaline «Olimp»-sportkacmižkompleks (2012)
• 
  Vorkut-lendimportan sauvuz vl 2014
• 
  Vorkut-päraudtestancii vn 2008 5. päiväl heinkud

Irdkosketused

• Vorkutan municipaližen ümbrikon tobmuden sait (воркута.рф). (ven.)