Mine sisu juurde

Usinsk

Vikipedii-späi
Usinsk
Усинск (ven.)
Ускар (komi)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 31,200 ristitud
Usinsk Усинск (ven.) Ускар (komi)
Pämez' Nikolai Takaev
(2015—)
Telefonkod +7−82 144-xx-xxx
Avtokod 11, 111
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Usinsk (ven.: Уси́нск, komi: Ускар) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan pohjoižes. Om Usinskan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1966 samha kivivoid, om nimitadud jogen mödhe. Vl 1984 žilo sai lidnan statusad.

Usinskan ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind i ümbriradmine. Kaikiš pohjoižemb kivivoinümbriradai tegim sijadase 60 km pohjoižhe lidnaspäi (1,3 mln tonnoid vodes). Läz 27 tuhad radsijid om ümbrikon edheotandoiš.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase nelläs kilometras Usanjogen oiktal randalpäi, 71 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Läbipäzmatomad sod ümbärtas lidnad. Matkad Siktivkarhasai om 757 km suvipäivlaskmha. Om tal'veližid avtoteid Uht-lidnhasai da Arhangel'skan agjaha (Nencan avtonomine ümbrik).

Klimat om subarktine, lumikate venub 230 päiväd vodes (redukun keskespäi kezakuhusai). Voden keskmäine lämuz om −3,4 C°, kezakun-elokun +10,0..+14,9 C°, semendkun +1,8 C°, sügüz'kun +6,0 C°, tal'vkun-uhokun −16,0..−19,7 C°. Ekstremumad oma −53 C° (viluku) i +35 C°. Paneb sadegid 517 mm vodes, enamba kaiked heinkus-sügüz'kus (59..67 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (25..28 mm kus).

Lidnanvuitte Parm-žilo (1214 rist. vl 2017), 18 muite žilod da küläd mülüdas ümbrikho Usinsk-lidnan ližaks. Ümbrik om olmas vspäi 2006, sen pind — 30 564 km².

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnümbrikon Nevondkundan ezimez' om Mihail Serov vn 2020 redukuspäi.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 827 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 47 229 eläjad (44 525 rist. vl 2017), vn 2021 lidnan — 32 182 ristitud. Kaik 38 800 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49 600 eläjad vl 1998.

Rahvahad kaikenaigaižes ristitištos (lidnümbrik, enamba 0,9 % vl 2010): venälaižed — 55,9 %, komilaižed — 13,9 %, ukrainalaižed — 7,1 %, totarlaižed — 6,7 %, baškiralaižed — 2,3 %, azerbaidžanlaižed — 1,4 %, vaugedvenälaižed — 1,4 %, čuvašalaižed — 0,9 %, toižed rahvahad — 4,3 %, rahvahuden ozutandata — 6,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma saudud lidnas: Hristan Eläbzdusen (saudihe vll 1990−2005) i Jumalanmaman «Pahoiden südäikeroiden pehmdand»-jumalaižen puine jumalanpert' (letihe vll 1980−2000).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma üks'toštkümne nomeruidud päivkodid (nomer 7, 8, 10, 12, 14, 16, 20, 22..24), armahtamatomiden lapsiden kodi, üks' augotižškol (nomer 7), viž keskškolad (nomer 1..5), ližaopendusen keskuz, čomamahtoiden škol, sportškol. Politehnine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Usinsk-raudtestancii om sarakon lopstancijaks Sin'-raudtestancijaspäi. Jogitransport vedab matknikoid-ki Us- da Pečor-jogidme.

Tatanmaine civiline Usinsk-lendimport[3] (УСН / USK / UUYS) sijadase kahesas kilometras päivlaskmha lidnaspäi. Tehtas reisid Arhangel'skha, Moskvha i Piterihe, vahtradnikoiden täht tobjimalaz.

  1. Usinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Usinskan politehnižen tehnikuman sait (усполитех.рф). (ven.)
  3. Lendimportan informacine sait (usinsk.aeroport.website). (ven.)



Komin Tazovaldkundan lidnad
Int | Jemv | Mikun' | Pečor | Siktivkar | Sosnogorsk | Uht | Usinsk | Vorkut | Vuktil