Kondopog

Vikipedii-späi
Kondopog
Кондопога (ven.)
Kondupohju (karj.)
Kontupohja (suom.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 29,128 ristitud
Pind 11 km²
Kondopog Кондопога (ven.) Kondupohju (karj.) Kontupohja (suom.)
Pämez' Dmitrii Deribin
(reduku 2022—)
Telefonkod +7−81 451-xx-xxx
Avtokod 10
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kondopog (ven.: Ко́ндопо́га, karj.: Kondupohju, suom.: Kontupohja) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Karjalan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kondopogan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927), mülüb rajonha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1563. Se sai lidnan statusad vl 1938. Suren sodan aigan oli okkupiruidud Suomenman sodavägil (3. kül'mku 1941 — 28. kezaku 1944).

Kondopog šingotase cellülozbumagaižel kombinatal[1], gidroelektrostancijal, rajonan turizman magaduzkeskuseks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan fotokuva kaimdajaspäi

Lidn sijadase Änižen lodehližel randal (Kondopogan laht), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 46 km suvhe orhal, 54 km «Kol»-avtotedme vai raudtedme.

Klimat om ven meren klimatan pirdoidenke. Paneb sadegid 580 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (60..85 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (20..30 mm kus).

Berözovk-žilo (633 rist. vl 2013) mülüb lidnankundha Kondopogan ližaks.

Lidnankundan londuseližed varad oma mramor, raudkivend, šebin', lete, kala, reskvezi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 13 374 ristituid. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 987 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1989−2001 (37 400 rist. vl 1992). Vl 2018 lidnan ristitišt oli 30 299 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma olmas lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' (saudihe vll 2004−2009), Sündun Sretenjan jumalanpert' (om letud vll 1994−1995 tehnižen sauvusen sijas), Kaikiden Pühämehiden časoun' (2001).

Petroskoin mectehnižen tehnikuman Kondopogan palakund[3] (edel 2019. vot Kondopogan tehnikum) i Olimpižen varan valdkundaline škol[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Lidnankundan pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Dmitrii Zacepin (reduku 2018 — reduku 2022). Valerii Anhimov radoi lidnan administracijan pämehen vll 2009−2018. Sid' likvidiruihe lidnan administracijad, rajonan tobmuz tegeb sen velgusidme.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kondopogan cellülozbumagaižen kombinatan sait (aokcbk.ru). (ven.)
  2. Kondopogan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Kondopogan palakund Petroskoin mectehnižen tehnikuman lesteh10.ru-saital. (ven.)
  4. Olimpižen varan valdkundaližen školan sait (olimp-karelia.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Karjalan Tazovaldkundan lidnad
Anus-lidn | Belomorsk | Kem' | Kondopog | Kostamukš | Lahdenpohj | Medvežjegorsk | Petroskoi | Pit'krand | Pudož | Segež | Sojärv | Sortaval