Vaškiden ümbrik

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Vaškiden rajon)
Vaškiden ümbrik
Вашкинский округ
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Lipin Bor
Eläjiden lugu (2023) 6,148 ristitud
Pind 2,884 km²
Vaškiden ümbrik Вашкинский округ

Vaškiden ümbrik (ven.: Вашкинский округ) om ümbrik (edel vn 2023 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Vn 1938 kezakuspäi administrativine keskuz om Lipin Bor-žilo (ümbrikon ristitišton pol').

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon aluz om pandud vn 1927 elokun 1. päiväl kut rajon Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikho Vaškid-žilon keskuseks (upotihe sidä Vaugedjärven tazopindan libutamižen aigan sauvomha Volgan-Baltijanmeren vezited). Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1963−1964 rajonan territorii mülüi Belozerskan rajonha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Vaškiden ümbrik sijadase agjan lodehes, päivnouzmha da pohjoižhe Vaugedjärven randalpäi. Ümbrikoidenkeskeine röun läbitab järved lodehespäi suvipäivnouzmha. Pind — 2 884 nellikkilometrad. Mec otab territorijan koume nelländest (2148 km²), kavag'mecad (kuz', pedai) da koivikod oma enambuses.

Om röunoid koumenke Vologdan agjan rajonanke:

Kirillovan kukkazsel'g mäneb ümbrikon päivnouzmaspäi keskushe. Reljef om tazo da sokaz toižil polil. Znamasine jogi om Kemanjogi. Kaik om 125 järved ümbrikos.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii, dolomit), mec, kala, reskvezi.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2015 kezakun 25. päiväspäi rajonan territorii jagoihe koumeks küläkundaks. Vn 2023 kezakuspäi ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš.

Vn 2009 redukun 11. päiväspäi Aleksandr Ivanov oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun. Rajonan pämehen järgvaličendad oliba vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl. Kaks' administracijan varapämest oliba hänele abhu. Kaik viž ohjandust alištuiba rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven.: Представительное собрание) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vn 2015 sügüz'kun 13. päiväl (kudenz' kucund). Andrei Fomin radoi sen ezimehen vn 2015 kül'mkun 27. päiväspäi.

Vn 2014 elokun 8. päiväspäi Kundaline Nevondkund (ven.: Общественный Совет) radoi rajonas (seičeme ühtnijad).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 9 116 ristitud. Nügüd' se om kaikiš penemb ümbrik agjas eläjiden lugun mödhe (7202 rist. vl 2015).

Kaik om 198 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken viž žilod da 194 küläd. Toižid surid eländpunktoid ei ole.

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine pilindmaterialoihe, jogitransport, sömtegimišt, maižanduz da kalanpüdand, turizm[1].

Federaline «VologdVitegrMedvežjegorsk»-avtote asfal'tižbetoniženke alusenke läbitab ümbrikon territorijad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Vaškiden rajonan investicine pasport rajonan lipinbor.ru-saital. — 33 lp. — Lpp. 16−17. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]