Mine sisu juurde

Vožegan ümbrik

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Vožegan rajon)
Vožegan ümbrik
Вожегодский округ
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Vožeg
Eläjiden lugu (2023) 13,814 ristitud
Pind 5,751,59 km²
Vožegan ümbrik Вожегодский округ

Vožegan ümbrik (ven.: Вожего́дский о́круг) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om lidnanvuitte Vožeg-žilo.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho. Sil aigal rajonan ristitišt oli 59 tuhad eläjid. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1936 rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik, sid' vozil 1936−1937 — Pohjoižhe agjaha. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1937.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Vožegan ümbrik sijadase agjan pohjoižes, päivnouzmha Vože-järvespäi. Pind — 5 751,59 nellikkilometrad. Mec otab territorijan seičeme kahesandest (5014 km²), kavag'mecad oma enambuses. Soiden saum om 8 %. Ümbrikon piduz pohjoižespäi suvhe — 34 km, päivnouzmaspäi päivlaskmha — 131 km.

Om röunoid kudenke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

Reljef om kukhikaz tobjimalaz, sokaz sijidme. Ülävagan ülüz seižub päivnouzmpoles. Znamasižed joged oma Kuben (Suhonan bassein) da Vožeg (Änižjogen bassein). Kaik om 87 järved ümbrikos. Kaikiš suremb niišpäi om Vože-järv (Čarondan), sen päivnouzmaine pala sodunudenke randanke mülüb ümbrikho. Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (gravii, letked, saved), gaž, tuf, mec, kala, reskvezi.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagoihe kahesaks municipaližeks ühtnikaks: üks' lidnankund da seičeme küläkundad. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi.

Vn 2008 kül'mkun 14. päiväspäi Sergei Semennikov oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun. Rajonan pämehen järgvaličendad oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl. Kaks' administracijan varapämest oliba hänele abhu. Kaik nell' ohjandust, kümne palakundad, üks' komitet da üks' radnikoičend alištuiba rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven.: Представительное собрание) 17 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl (videnz' kucund). Aleksandr Karpov radoi sen ezimehen vn 2012 keväz'kun 29. päiväspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 18 976 ristitud, vn 2010 — 16 790 ristitud, vn 2021 — 14 097 ristitud. Kaik 14 826 eläjad oli rajonas vl 2017.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 93,3 %, toižed rahvahad — 2,2 %, rahvahuden ozutandata — 4,5 %.

Kaik om 301 eländpunkt ümbrikos, niiden kesken üks' lidnanvuitte žilo, 15 tošt žilod da 285 küläd. Niišpäi kaik 104 küläd i Fevral'skii-žilo seištas kaikenaigaižeta ristitištota. Toine sur' eländpunkt om Kadnikovskii-žilo-raudtestancii (2,2 tuh. rist. vl 2002).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma raudtetransport, mecan varhapanend da ümbriradmine (pilindmaterialad, strubad), sömtegimišt, maižanduz da kalanpüdand, omblendtegimišt da turizm[1].

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Vožegan rajonan investicine pasport rajonan vozhega.ru-saital. — 24 lp. — Lpp. 5−6. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]