Mine sisu juurde

Budönnovsk

Vikipedii-späi
Budönnovsk
Будённовск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 59,570 ristitud
Pind 62,1 km²
Budönnovsk Будённовск
Pämez' Vitalii Man'ko
(kül'mku 2018—)
Telefonkod +7−86 559-xx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Budönnovsk (ven.: Будённовск) om Venäman lidn da lidnankund Stavropolin randan päivnouzmas. Se om Budönnovskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1799 Pühä Rist-nimenke (ven.: Святой Крест) da lidnan statusanke. Vll 1921−1935 i 1957−1973 lidnan nimi oli Prikumsk, sikš miše enzne nimi oli religiozine. Vll 1935−1957 nimitihe i vs 1973 kül'mkun 30. päiväspäi nimitadas Budönnovsk:aks Semön Budönnii-sodakäsknikan (1883−1973) oiktastuseks, ajeli lidnan läbi vl 1935.

Budönnovsk šingotase himižen sarakon edheotandoil (plastmassan «Stavrolen»-tegim[1]), sömtegimištol i meblin tehmižel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, stepin i pol'letetazangišton zonoiden röunal, Kumanjogen hural randal i Buivol-järven (ven.: Буйвола) randal, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 175 km päivlaskmha orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neftekumsk 70 km päivnouzmha, Zelenokumsk 55 km suvipäivlaskmha i Blagodarnii 70 km lodeheze, lendimport — 130 km suvipäivlaskmha avtotedme Mineraližed Veded-lidnanno.

Budönnovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 64 624 ristitud, rajonan viž ühesandest. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 62 495 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 687 eläjad vl 2002.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[2] oma saudud: koume jumalanpertid i koume časounäd. Armenižen jumalankodikundan kaks' pühäpertid oma olmas lidnas.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Budönnovskan politehnine[3] i medicinine[4] kolledžad, «Progress»-openduzkeskuz, Stavropolin kooperativižen tehnikuman filial, Stavropolin valdkundaližen pedagogižen institutan filial[5] i Kavkazan rahvahiden sebrusen institutan filial.

Lidnan Duman ezimez' om Gennadii Bespalov vn 2017 tal'vkuspäi. Edeline lidnan pämez' (Administracijan pämez') om Valerii Ševčenko (kül'mku 2015 — reduku 2018).

  1. «Stavrolen»-edheotandan sait (stavrolen.lukoil.ru). (ven.)
  2. Budönnovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Budönnovskan politehnižen kolledžan sait (rpk49.ru). (ven.)
  4. Budönnovskan medicinižen kolledžan sait (budmed.ru). (ven.)
  5. Stavropolin valdkundaline pedagogine institut, Budönnovskan filialan sait (budfil.sspi.ru). (ven.)



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk