Džankoi
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma - de fakto Ukrain - de jure]] |
| Eläjiden lugu (2018) | 38,669 ristitud |
| Pind | 26 km² |
| Pämez' | Sergei Dorošenko (kül'mku 2016—) |
| Telefonkod | +7−36 564-xx-xxx, ende +380−6564 |
| Aigvö | UTC+3 |
Džankoi (krim.-tat.: Джанкой / Canköy, ukr.: Джанкой, ven.: Джанко́й, libub necen kelen джанъы кой-sanoišpäi «uz' külä») om lidn da lidnümbrik Kriman pohjoižes. Lidn om ümbärtud Džankoin rajonal, sen administrativižeks keskuseks (vspäi 1923) i ei mülü sihe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan krimantatarlaižiden küläks vl 1855. Vll 1860−1865 krimantatarlaižed oliba deportiruidud Osmanan imperijan territorijha. Vl 1874 raudte läbiti küläd, vspäi 1892 Džankoi om raudtesol'meks. Sai lidnan statusad vn 1917 3. päiväl kezakud. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (31. reduku 1941 — 11. sulaku 1944).
Džankoi šingotase mašinansauvomižen tegimel, raudbetonan pästandal, sömtegimištol (villän i voikul'turoiden elevator, lihakombinat, leibänkombinat, maidtegim, konditerine fabrik), kombisötken tegimel.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan suves, Pohjoižkriman kanalan ojandehel, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Simferopolihesai om ühesakümne kilometrad suvhe avtotel vai raudtedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Džankoi om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe Džankoin eläjiden lugu oli 35 700 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 51 000 eläjid vl 1987.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2014): venänikad — 66,8 %, ukrainalaižed — 16,6 %, krimantatarlaižed — 7,3 %, totarlaižed — 2,2 %, čiganalaižed — 1,3 %, vaugedvenälaižed — 1,1 %, korejalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,2 %, rahvahuden ozutandata — 1,8 %.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.
Džankoin professionaline tehnikum[1] om lidnan specialižen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Pühän Jumalanmaman Katken kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2017 elokun nägu
- Lidnan kul'turan da joudan keskuz (vn 2009 olend)
- Džankoi-päraudtestancii vl 2007
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Džankoi Vikiaitas |
| Kriman lidnad | |||
| Kriman Tazovaldkund | Alupk | Alušt | Armänsk | Bahčisarai | Belogorsk | Džankoi | Feodosii | Jalt | Jevpatorii | Kerč | Krasnoperekopsk | Saki | Simferopol' | Sudak | Ščelkino | Vanh Krim | ||
| Sevastopol' | Balaklav | Inkerman | Sevastopol' | ||
