Jevpatorii
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma - de fakto Ukrain - de jure]] |
| Eläjiden lugu (2025) | 105,549 ristitud |
| Pind | 43,13 km² |
| Pämez' | Roman Tihončuk (sulaku 2019—, velgusentäutai) |
| Telefonkod | +7−36 569, ende +380−6569 |
| Aigvö | UTC+3 |
Jevpatorii (ven.: Евпато́рия, ukr.: Євпаторія, krim.-tat.: Кезлев / Kezlev) om lidn-kurort Kriman päivlaskmas. Se om pol'saren nellänz' lidn kaikenaigaižiden eläjiden lugun mödhe, om Jevpatorijan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks da päpalaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud amuižil grekalaižil vl 497 EME kuti Kerkinitid (amuižgrek.: Κερκινίτις). Turkan Gözlöv-lidnuz sai venän Козлов-nimitust. Om udesnimitadud venäks vl 1784 hondoin kulujan nimitusen tagut. Nügüdläine nimituz znamoičeb «hüväsuguine» grekan kelespäi, om anttud Pontan Mitridat VI-carin (ohjasti vll 120−63 EME) Jevpator Dionisius-arvon mödhe, kaiči lidnad skifoiden londoid vaste.
Jevpatorii šingotase sömtegimištol (leib- da maidtegesed, kolbas, alkogolitomad jomad, olud, vin), sauvondmaterialiden tehmižel, omblendedheotandoil, kulemižapparatoiden tegimel, bobaižiden i meblin pästandal, lebutahol i turizmal (700..900 tuhad matknikoid vodes).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbärdajan Sakin rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Mustmeren madalan Jevpatorijan lahten randal, 3..22 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Viž tervehtajad järved oma ani päivnouzmha i päivlaskmha lidnaspäi. Ottas reskvet artezianižiš mareiguišpäi.
Matkad Simferopolihesai om 65 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine Saki-lidn da kurort sijadase kaks'kümnes kilometras päivnouzmha raudtedme vai avtotedme.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2014 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 106 840 ristitud, lidnümbrikon — 119 258 ristitud, vn 2021 lidnan — 107 877 ristitud. Kaik 106 158 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt oli 113 300 eläjad vl 1992 i 113 500 eläjad vl 1998. Kaik 221 483 ristitud elihe kaikes lidnaglomeracijas vl 2018.
Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2014): venänikad — 71,1 %, ukrainalaižed — 13,4 %, krimantatarlaižed — 6,3 %, totarlaižed — 1,5 %, vaugedvenälaižed — 1,0 %, armenijalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,2 %, rahvahuden ozutandata — 3,8 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, tramvaid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Raudte- (vspäi 1915) i meritransport ühtenzoittas Kriman toižidenke lidnoidenke.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Jevpatorijan lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (my-evp.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon lehtpoled Kriman oficialižel portalal (evp.rk.gov.ru). (ven.)
| Jevpatorii Vikiaitas |
| Kriman lidnad | |||
| Kriman Tazovaldkund | Alupk | Alušt | Armänsk | Bahčisarai | Belogorsk | Džankoi | Feodosii | Jalt | Jevpatorii | Kerč | Krasnoperekopsk | Saki | Simferopol' | Sudak | Ščelkino | Vanh Krim | ||
| Sevastopol' | Balaklav | Inkerman | Sevastopol' | ||
