Mine sisu juurde

Jevpatorii

Vikipedii-späi
Jevpatorii
Евпатория (ven.)
Євпаторія (ukr.)
Кезлев / Kezlev (krim.-tat.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma - de fakto
Ukrain - de jure]]
Eläjiden lugu (2025) 105,549 ristitud
Pind 43,13 km²
JevpatoriiЕвпатория (ven.)Євпаторія (ukr.)Кезлев / Kezlev (krim.-tat.)
Pämez' Roman Tihončuk
(sulaku 2019—,
velgusentäutai)
Telefonkod +7−36 569,
ende +380−6569
Aigvö UTC+3

Jevpatorii (ven.: Евпато́рия, ukr.: Євпаторія, krim.-tat.: Кезлев / Kezlev) om lidn-kurort Kriman päivlaskmas. Se om pol'saren nellänz' lidn kaikenaigaižiden eläjiden lugun mödhe, om Jevpatorijan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks da päpalaks.

Eländpunktan aluz om pandud amuižil grekalaižil vl 497 EME kuti Kerkinitid (amuižgrek.: Κερκινίτις). Turkan Gözlöv-lidnuz sai venän Козлов-nimitust. Om udesnimitadud venäks vl 1784 hondoin kulujan nimitusen tagut. Nügüdläine nimituz znamoičeb «hüväsuguine» grekan kelespäi, om anttud Pontan Mitridat VI-carin (ohjasti vll 120−63 EME) Jevpator Dionisius-arvon mödhe, kaiči lidnad skifoiden londoid vaste.

Jevpatorii šingotase sömtegimištol (leib- da maidtegesed, kolbas, alkogolitomad jomad, olud, vin), sauvondmaterialiden tehmižel, omblendedheotandoil, kulemižapparatoiden tegimel, bobaižiden i meblin pästandal, lebutahol i turizmal (700..900 tuhad matknikoid vodes).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Jevpatorijan municipalitetan sijaduz tazovaldkundas vn 2007 kartal

Lidn sijadase ümbärdajan Sakin rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Mustmeren madalan Jevpatorijan lahten randal, 3..22 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Viž tervehtajad järved oma ani päivnouzmha i päivlaskmha lidnaspäi. Ottas reskvet artezianižiš mareiguišpäi.

Matkad Simferopolihesai om 65 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine Saki-lidn da kurort sijadase kaks'kümnes kilometras päivnouzmha raudtedme vai avtotedme.

Vn 2014 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 106 840 ristitud, lidnümbrikon — 119 258 ristitud, vn 2021 lidnan — 107 877 ristitud. Kaik 106 158 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt oli 113 300 eläjad vl 1992 i 113 500 eläjad vl 1998. Kaik 221 483 ristitud elihe kaikes lidnaglomeracijas vl 2018.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2014): venänikad — 71,1 %, ukrainalaižed — 13,4 %, krimantatarlaižed — 6,3 %, totarlaižed — 1,5 %, vaugedvenälaižed — 1,0 %, armenijalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,2 %, rahvahuden ozutandata — 3,8 %.

Avtobusad, tramvaid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Raudte- (vspäi 1915) i meritransport ühtenzoittas Kriman toižidenke lidnoidenke.


    Kriman lidnad
    Kriman Tazovaldkund Alupk | Alušt | Armänsk | Bahčisarai | Belogorsk | Džankoi | Feodosii | Jalt | Jevpatorii | Kerč | Krasnoperekopsk | Saki | Simferopol' | Sudak | Ščelkino | Vanh Krim
    Sevastopol' Balaklav | Inkerman | Sevastopol'