Kanberr

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kanberr
Canberra
 Lidnanznam
Coat of Arms of the Australian Capital Territory.svg
 Flag
Flag of the Australian Capital Territory.svg
Valdkund Avstralii
Eläjiden lugu (2013) 381 488 ristitud
Pind 814,2 km²
KanberrCanberra
Pämez' Endrü Barr (2 014-)
Telefonkod +61-02
Aigvö tal'vel UTC+10 
kezal UTC+11


Kanberran ümbrikod: Gangalin, Belkonnen, Pohjoižkanberr, Suvikanberr, Ueston-Krik, Uoden-Velli i Taggeranong.

Kanberr (angl.: Canberra [ˈkænb(ə)rə]) om Avstralijan administrativine da politine pälidn. Se om Avstralijan pälidnan territorijan üks'jäine znamasine eländpunkt da lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kanberran aluz om pandud vl 1913 kuti Avstralijan pälidn. Vspäi 1927 Avstralijan parlament da ohjastuz päministranke sijadasoiš lidnas. 1950-nzil vozil sirdihe jäl'gmäižid ministrusid pordaigaližes Mel'burn-pälidnaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om Avstralijan üks'jäine sur' eländpunkt, kudambad sijatihe edahan mererandpolespäi. Otab Avstralijan pälidnan territorijan pohjoižpalad, nece territorii om täuz' anklav Uz' Suviuel's-štatan südäimes. Lidn sijadase Avstralijan suvipäivnouzmas, kukhikahan tazangišton 550-700 m korktusil, 570 m keskkorktusel valdmeren pindan päl, mecoiš ümbri. Matkad päivnouzmaižele mererandištolesai om pol'tošt sadad kilometrid, Sidneihesai 280 km pohjoižpäivnouzmha, Mel'burnhasai 660 km suvipäivlaskmha.

Lähižid mägid nimitadas Brindabell:aks (angl. Brindabella Ranges). Kanberran keskuz seižub Berli-Griffin-vezivaradimen randoil. Lopihe sen sauvomišt vl 1964, ende sen sijad upotelihe regulärižikš. Molonglo-jogi andab vet vezivaradimele, läbitab lidnad i lankteb Marrambidži-jogehe oiktalpäi lidnan lodehes.

Klimat om subtropine kuivahk. Heinkun keskmäine lämuz om +5,6 C°, vilukun +20,6 C°, uhokun +20,1 C°. Voden keskmäine lämuz om +13,1 C°. Paneb sadegid 617 mm vodes, läz tazomäras vodes ümbri. Tal'vel (kezaku-eloku) voib panda lunt.

Kanberr alajagase 7 ümbrikho (angl. district), kahesanz' Molonglo-Velli-ümbrik om sauvomas. Planiruind om leved, ičeze keskuz om jogahižes ümbrikos, ühtenzoittas avtoteil. Ümbrikod alajagasoiš 103 ezilidnha (angl. suburb). Puištod erigoittas erasid ümbrikod.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1960 lidnan ristitišt oli 50 tuh. eläjid. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe Kanberran eläjiden lugu oli 358 222 ristitud.

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, 1,4% oma Avstralijan igähižiš rahvahišpäi, 28,6% oma sündnuded verhiš maiš (heiden keskes 3,7% Sures Britanijaspäi, 1,8% Kitaišpäi). 77,8% pagištas kodiš vaiše anglijan kelel.

Radnikoiden enambuz om ottud ohjastusen apparatha, varuitomuden edheotandoihe da armijha (il'mlaivišt, merinavigacii), kompjuterprogramiden sarakho.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Äjad ezilidnad oma ühtenzoittud keskneze avtoteil, om velotehuzid-ki. Ühesa lidnalašt kümnespäi ajadas personaližil avtoil. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Päraudtestancii om olmas, raudte ühtenzoitab lidnad Avstralijan toižidenke suridenke lidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Kanberr-lendimport (CBR) sijadase lidnas sen päivnouzmaižen röunanno. Sišpäi tehtas reisid Avstralijan kaikihe surihe lidnoihe, mugažo Udhe Zelandijha i Singapurha.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused
Štatad Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn)
Territorijad Avstralijan pälidnan territorii (Kanberr) | Pohjoine territorii (Darvin)


Valdmerimaiden pälidnad
Apia | Funafuti | Honiar | Kanberr | Madžuro | Ngerulmud | Nukualof | Palikir | Port Morsbi | Port Vil | Suv | Suvitarav | Vellington