Marks (lidn)
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 28,749 ristitud |
Pind | 16 km² |
Pämez' | Sergei Barulin (reduku 2023—) |
Telefonkod | +7−84 567-xx-xxx |
Avtokod | 64, 164 |
Aigvö | UTC+4 (MSK+1) |
Marks (ven.: Маркс) om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan keskuzpalas. Se om Marksan rajonan (edel 1941. vot — kantonan) administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud saksalaižil kolonistoil vl 1765 kuti Jekaterinenštadt (saks.: Katharinenstadt) Jekaterina II Sur'-imperatornaižen oiktastuseks. Sil-žo aigal žilon toine nimituz oli Baronsk. Šingotihe tabakon kazvatandal i maižanduzinstrumentoiden tehmižel päpaloin. Vll 1915−1919 eländpunktan nimi oli Jekaterinengrad (ven.: Екатериненград), žilo sai makundan lidnan statusad vn 1918 4. päiväl sulakud. Udesnimitihe Marksštadt:aks (saks. Marxstadt) vn 1919 semendkus Karl Marks-tedomehen kanzannimen mödhe. Vn 1941 28. päiväl elokud tühjitihe Volganrandan saksalaižiden Tazovaldkundad i deportiruihe saksalaižiden kanzoid (lidnan ristitišton 86,3 % vl 1939) toižihe tahondoihe. Vn 1942 semendkun 16. päiväspäi lidn om nügüdläiženke nimitusenke.
Marks šingotase elektrotehnižel Mossar-tegimel[1] (elektrusen märičimed, kassižed apparatad, tahografad, pidatimed lämuzdiodiden alusel) i sömtegimištol (olud, argvoi, pühävoi).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase rajonan lodehes, Volgan hural randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Saratovhasai om 56 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 67 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Engel's 49 km suvipäivlaskmha orhal vai 53 km avtotedme, i Vol'sk 58 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 145 km avtotedme. «Saratov — Balakovo»-avtotekeskust läbitab lidnad.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Marks om lidnankundan (municipaližen ühtnikan) üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeližed Nevondkundan ezimehed oma Andrei Koštanenkov (reduku 2018 — reduku 2023), Oleg Cibul'skii (tal'vku 2016 — reduku 2018), Jurii Mel'ničonok (radoi vn 2016 tal'vkuhusai).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 lidnan ristitišt oli 16 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 531 ristitud, rajonan pol', vn 2021 — 28 749 ristitud. Kaik 31 788 eläjad oli lidnas vl 2017. Lidnan ristitišt vajehtihe 31..33 tuhad eläjid röunoiš vll 1989−2019, kaikiš suremb oli 33 200 eläjad vl 2001.
Rahvahad (2010): venälaižed — 86,8 %, kazahlaižed — 2,8 %, totarlaižed — 2,5 %, ukrainalaižed — 2,3 %, armenijalaižed — 1,1 %, toižed rahvahad — 4,5 %.
Viden religijan pühäpertid oma saudud lidnas: ortodoksižen hristanuskondan (jumalanpert' i časoun'[2]), evangeliž-lüteranine, riman katoline, mormonoiden loičendpert', islaman pühäpert'.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, nell' keskškolad (nomer 1, 3, 4, 6), licei, školanirdpol'žen radon keskuz, čomamahtoiden škol. Marksan politehnine kolledž[3] i Saratovan valdkundaližen agrarižen universitetan filial Marksas[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan administracijan sauvuz (2015)
-
Lüteranine jumalanpert', vn 2017 nägu
-
Hristan-kunigahan riman katoline jumalanpert', vn 2009 nägu
-
Torgusen istorine sauvuz vl 2017
-
Lapsiden čomamahtoiden škol (2017, ende Sabel'fel'd-edheotajan erižpert')
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Mossar-firman sait (npf-mossar.ru). (ven.)
- ↑ Marksan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Marksan politehnižen kolledžan sait (mpk.nubex.ru) i sen vanh versii (gouspomek.ucoz.ru). (ven.)
- ↑ Marksan filialan lehtpoled Saratovan valdkundaližen agrarižen universitetan sgau.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Marks (lidn) Vikiaitas |
Saratovan agjan lidnad | ||
Arkadak | Atkarsk | Balakovo | Balašov | Engel's | Hvalinsk | Jeršov | Kalininsk | Krasnii Kut | Krasnoarmeisk | Marks | Novouzensk | Petrovsk | Pugačov | Rtiščevo | Saratov | Šihani | Vol'sk | ||