Nüksenican ümbrik

Nüksenican ümbrik
Нюксенский округ

Znam	Flag
Valdkund	Venäma
Administrativine keskuz	Nüksenic
Eläjiden lugu (2023)	8,521 ristitud
Pind	5,167,42 km²

Nüksenican ümbrik (ven.: Ню́ксенский о́круг) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Nüksenic-žilo.

Istorii

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1924 sulakun 10. päiväl Pohjoižen Dvinan gubernijha. Sil aigal rajonan pind oli 5574 nellikkilometrad, ristitišt — 22 156 eläjad, keskuz oli Gorodiščn-žilos. Vn 1928 uhokun 27. päiväl udesnimitihe rajonad Suhonan rajonaks. Vn 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi Pohjoižen randan Pohjoižen Dvinan ümbrikho. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i vodhe 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vn 1931 heinkun 30. päiväl ühtištadihe sidä Kokšen'gan rajonanke, muga sädihe rajonad eziauguiženke nimenke Nüksenic-žilon keskuseks. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1963−1964 oli ühtnenu Tarnogan rajonanke lühüdaks aigaks. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Geografijan andmused

Nüksenican rajon om Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 5 167,42 nellikkilometrad, sidä kesken mec otab seičeme kümnendest, koivikod da kuššed mecad oma enambuses.

Om röunoid kudenke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

• päivnouzmas Vologdan agjan Suren Ustügan da Kičmengan ümbrikoidenke;
• suves Vologdan agjan Babuškinan ümbrikonke;
• suvipäivlaskmas Vologdan agjan Tot'man ümbrikonke;
• päivlaskmas Vologdan agjan Tarnogan ümbrikonke;
• pohjoižes Arhangel'skan agjan Ustjan rajonanke.

Znamasižed joged oma Suhon da sen hura Uftüg-ližajogi. Läz kaik joged mülüdas Suhonan basseinha, kaik — Pohjoižen Dvinan da Jävaldmeren basseinha.

Suhonan huran randpolen reljef om tazo, oiktan randpolen — kukhikaz. Se om sokaz joga polen.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked, gravii), kaliisol, mec, reskvezi.

Tobmuz

Vn 2009 sulakun 8. päiväspäi rajonan territorii jagoihe nelläks ühtnikaks: kaks' municipališt ühtnikad da kaks' küläkundad. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi.

Vn 2015 kezakun 30. päiväspäi Nina Istomina radoi rajonan pämehen — Ezitajiden Suiman ezimehen. Vn 2014 agjan käskusen mödhe, rajonan parlamentan ezitajad valičiba rajonan pämest ičeze mülükundaspäi.

Käskusenandai tobmuz om ümbrikon parlament — Ezitajiden Suim (ven.: Представительное Собрание) 16 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Vn 2015 sügüz'kun 22. päiväspäi Aleksei Kočkin radoi rajonan administracijan pämeheks Ezitajiden Suiman valičendan mödhe. Koume rajonan varapämest oliba hänele abhu. Kaik viž ohjandust da 11 palakundad alištuiba rajonan administracijale.

Ku Ezitajiden Suim oli pästtud radmaspäi edel strokud, ka sen ühtnijad oliba pandud küläkundoiš vl 2015 kezakus. Vn 2015 kezakun 25. päiväl valitihe rajonan pämest ezmäižen kerdan agjas uden käskusen mödhe, Nina Istomina sai vägestust (14 ezitajad 15:späi oliba «za»).

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 11 714 ristitud, vn 2010 — 9 777 ristitud, vn 2021 — 8 636 ristitud. Kaik 8 629 eläjad oli rajonas vl 2017.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 97,0 %, toižed rahvahad — 2,1 %, rahvahuden ozutandata — 0,9 %.

Kaik om 128 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken 12 žilod, 114 küläd da kaks' futorad. Toižid järedoid eländpunktoid ei ole. Kaik kaks' futorad, kaks' žilod i 31 külä seištas kaikenaigaižeta ristitištota.

Ižanduz

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma gazanveim- da kivivoinveimtransportan holituz, jogitransport, mecan varhapanend i sen ümbriradmine pilindmaterialoihe, turizm, sömtegimišt da maižanduz.

Irdkosketused

• Nüksenican ümbrikon tobmuden sait (35nyuksenskij.gosuslugi.ru). (ven.)
• Nüksenican ümbrik agjan oficialižel vologda-oblast.ru-portalal. (ven.) (angl.)