Nikol'skan ümbrik

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Nikol'skan rajon)
Nikol'skan ümbrik
Никольский округ
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Nikol'sk
Eläjiden lugu (2023) 18,845 ristitud
Pind 7,476,71 km²
Nikol'skan ümbrik Никольский округ

Nikol'skan ümbrik (ven.: Никольский округ) om ümbrik (edel vn 2023 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Nikol'sk-lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1924 elokus Pohjoižen Dvinan gubernijha. Sil aigal rajonan pind oli 8863 nellikkilometrad, ristitišt — 59317 eläjad. Vn 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi Pohjoižen randan Pohjoižen Dvinan ümbrikho. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i voden 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2004.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Nikol'skan ümbrik sijadase agjan suvipäivnouzmas. Pind — 7 476 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan 86 % (6448 km²). Koivikod habikoidenke oma enambuses, kavag'mec otab koumandest (kuz', pedai).

Om röunoid seičemenke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

Reljef om kukhikaz tobjimalaz, pened sod oma sijidme. Pohjoižed Uvalad-ülüden päivlaskmaine pala otab ümbrikon territorijad läz täuzin. Znamasine jogi om Jug sen huran Šaržen'g-ližajogenke, mülüdas Pohjoižen Dvinan (Jävaldmeren) basseinha. Ümbrikon päivlaskmas Unž-jogi ližajodidenke mülüb Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Penid da surid jogid om läz seičemed sadad. Om vähä penid järvid (ühten nellikkilometran penemba pindal). Sod ottas territorijan sadandest.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), dolomit, mec, reskvezi.

Vn 2015 kezakun 25. päiväspäi rajonan territorii jagoihe kahesaks municipaližeks ühtnikaks: üks' lidnankund i seičeme küläkundad. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2023 kezakuspäi.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Vs 2008 keväz'kuspäi Väčeslav Panov oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun. Rajonan pämehen järgvaličendad oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl, hänen valdatusiden strok oli viž vot. Nell' administracijan varapämest oliba hänele abhu. Kaik kaks' ohjandust, kahesa palakundad da üks' komitet alištuiba rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (ven. Представительное собрание) 19 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Väčeslav Podnebesnikov radoi sen ezimehen vl 2015.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 26 461 ristitud, vn 2010 — 24 488 ristitud, vn 2021 — 19 154 ristitud.

Kaik om 214 eländpunktad ümbrikos, sidä kesken üks' lidn, 12 žilod da 201 külä, niišpäi 31 seištas kaikenaigažeta ristitištota. Toižid surid eländpunktoid ei ole.

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine (pilindmaterialad, strubad brusaspäi), sömtegimišt da maižanduz, omblendtegimišt da turizm[1].

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Nikol'skan rajonan investicine pasport rajonan nikolskreg.ru-saital. — 32 lp. — Lpp. 5−6. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]