Suren Ustügan ümbrik

Suren Ustügan ümbrik
Великоустюгский округ
Znam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Administrativine keskuz	Sur' Ustüg
Eläjiden lugu (2023)	49,825 ristitud
Pind	7,732,88 km²

Suren Ustügan ümbrik (ven.: Великоу́стюгский о́круг) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Sur' Ustüg-lidn, oti rajonan ristitišton 57 % vl 2015.

Istorii

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1924 kezakun 19. päiväl Pohjoižen Dvinan gubernijha. Sil aigal rajonan pind oli 7253 nellikkilometrad, ristitišt — 64978 eläjad. Vn 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi Pohjoižen randan Pohjoižen Dvinan ümbrikho. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i voden 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Vn 1959 elokun 14. päiväl ühtištuihe sidä Ust'-Aleksejevon rajonanke. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Geografijan andmused

Suren Ustügan ümbrik om Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 7 732,88 km², sidä kesken mec otab nell' videndest (6 378 km²).

Om röunoid kudenke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

pohjoižpäivnouzmas Kirovan agjan Luzan rajonanke;
päivnouzmas Kirovan agjan Podosinovecan rajonanke;
suves Vologdan agjan Kičmengan ümbrikonke;
päivlaskmas Vologdan agjan Nüksenican ümbrikonke;
lodehes Arhangel'skan agjan Ustjan rajonanke;
pohjoižes Arhangel'skan agjan Kotlasan rajonanke.

Znamasižed joged oma Pen' Pohjoine Dvin niškoidenke: Suhon da Jug sen Luz-ližajogenke. Kaik joged mülüdas Pohjoižen Dvinan da Jävaldmeren basseinha.

Reljef om tazo da kukhikaz süvidenke jogialangištoidenke. Om soid sijidme.

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi, gidroenergii.

Tobmuz

Vn 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagoihe 20 municipaližeks ühtnikaks: koume lidnankundad da 17 küläkundad. Vn 2022 augotišele küläkundoiden lugu poleni i oli 12. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi.

Käskusenandai tobmuz om ümbrikon parlament — Dum (ven.: Великоустюгская Дума) 42 ühtnijanke, kaksin kaikuččes kundaspäi. Dum om olmas vspäi 1994, kaik rahvaz valičeb ezitajid sihe nelläks vodeks. Järgvaličendad rajonan Dumha oliba vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl. Vn 2015 redukun 30. päiväspäi Vladimir Hromcov radoi rajonan pämehen velgusentäutajan — rajonan Duman varaezimehen. Vn 2014 agjan käskusen mödhe rajonan parlamentan ezitajad valitas rajonan pämest ičeze mülükundaspäi.

Vn 2015 semendkun 15. päiväspäi Aleksandr Kuz'min radoi rajonan administracijan pämeheks rajonan Duman ühtmel'žen valičendan mödhe. Koume rajonan administracijan varapämest oliba hänele abhu. Kaik kuz' ohjandust da 11 palakundad alištuiba rajonan administracijale.

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 22 210 ristitud (Sureta Ustügata, ku senke ka 55 629 eläjad), vn 2010 — 57 886 ristitud, vn 2021 — 50 601 ristitud. Kaikiš suremb rajonan ristitišt oli 61 323 eläjad vl 2009.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 92,2 %, toižed rahvahad — 1,8 %, rahvahuden ozutandata — 6,0 %.

Kaik om 411 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken kaks' lidnad, üks' lidnanvuitte žilo, 13 muite žilod da 395 küläd. Niišpäi 176 küläd seištas kaikenaigaižeta ristitištota. Toižed järedad eländpunktad oma Krasavino-lidn (6,3 tuh. rist. vl 2015) i Novator-žilo (2,7 tuh. rist. vl 2002). Ümbrikon seičeme eläjad kümnespäi oma lidnalaižed.

Ižanduz

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma turizm, gazanveim-, kivivoinveim- da jogitransport, sömtegimišt da maižanduz, mecan varhapanend i sen süvä ümbriradmine, metalloiden ümbriradmine, kebn tegimišt (pölvaztegesed, harjad sugasespäi, nahktegesed).

Homaičendad

Irdkosketused