Mine sisu juurde

Tot'man ümbrik

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Tot'man rajon)
Tot'man ümbrik
Тотемский округ
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Tot'm
Eläjiden lugu (2023) 22,064 ristitud
Pind 8,195,98 km²
Tot'man ümbrik Тотемский округ

Tot'man ümbrik (ven.: То́темский о́круг) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Tot'm-lidn, ümbrikon ristitišton pol' eläb siš da läz sidä.

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1929 heinkun 15. päiväl Pohjoižen randan Vologdan ümbrikho. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1936 rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik, sid' vozil 1936−1937 — Pohjoižhe agjaha. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Tot'man ümbrik om Vologdan agjan päivnouzmaine taho. Pind — 8 195,98 nellikkilometrad (koumanz' surtte agjas). Mecad ottas territorijan ühesa kümnendest (7361 km²), se om kaikiš suremb mülü agjas. Koivikod da kavag'mec oma enambuses. Soiden pind om seičeme procentad.

Om röunoid kahesanke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

Znamasižed joged oma Suhon sen Carev- (hura) da Tolšm- (oiged) ližajogidenke. Jogiden tobj pala mülüb Pohjoižen Dvinan (Jävaldmeren) basseinha, pen' pala suves — Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Kaik om kuz' järved ümbrikos.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), keitandsol, mec, reskvezi.

Vn 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagoihe seičemeks municipaližeks ühtnikaks: üks' lidnankund da kuz' küläkundad. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi.

Vn 2012 keväz'kun 14. päiväspäi Sergei Selänin oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen. Kaks' rajonan varapämest oliba hänele abhu. Kaik viž ohjandust, kaks' komitetad, 11 palakundad da viž laudkundad alištuiba rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om Municipaline Suim (ven.: Муниципальное собрание) 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valentin Novosölov radoi sen ezimehen vl 2015.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 26 392 ristitud, vn 2010 — 23 315 ristitud, vn 2021 — 22 322 ristitud. Kaik 22 751 eläjad oli rajonas vl 2017.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 96,8 %, toižed rahvahad — 2,2 %, rahvahuden ozutandata — 1,0 %.

Kaik 220 eländpunktad om ümbrikos, niiden kesken üks' lidn, 21 žilo, 196 küläd, Desätin-sijaine da Vnukovo-futor.

Toižed järedad eländpunktad oma Jubileinii-žilo (1,6 tuh. rist. vl 2002) i Sovetskii-žilo (1,4 tuh. rist. vl 2002).

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma jogi- da tor'vikveimtransport, turizm[1], maižanduz da sömtegimišt, mecan varhapanend da ümbriradmine (pilindmaterialad, strubad).

  1. Tot'man rajonan investicine pasport tourizm-totma.ru-saital. — 40 lp. — Lpp. 6−7. (ven.)