Beslan
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2018) | 37,029 ristitud |
Pind | 24 km² |
Pämez' | German Hautov (reduku 2017—) |
Telefonkod | +7−86 737-xx-xxx |
Avtokod | 15 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Beslan (ven.: Беслан, oset.: Беслæн) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Oigedrandaližen rajonan administrativine keskuz.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1847 kuti Tulatovo-žilo (ven.: село Тулатово, oset.: Бесланыкау) sijaližen Beslan Tulatov-manpidajan mödhe. Vl 1941 udesnimitihe Iriston-žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1950 nügüdläiženke nimenke. Vn 2004 1. päiväl sügüz'kud lidn eli läbi teraktas ühtes lidnan keskškoloišpäi.
Lidn šingotase spirttegimištol i vintegimil, söndtavaroiden pästandal, sauvondmaterialiden i tegesiden edheotandoil, mugažo omblendfabrik radab.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Terekan oiktal randal, 484 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladikavkazhasai om 16 km suvhe. Toine lähembaine lidn om Nazran' (Ingušetii) 10 km päivnouzmha. Beslan om raudtesol'meks «Rostov — Baku»-jonol.
Beslan om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 728 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Vspäi 2013 lidnan ristitišt om kaikiš suremb — läz 37 tuh. eläjid (37 063 rist. vl 2015). Hristanuskondan viž jumalanpertid (3 — ortodoksine, 2 — vižkümnenden päivän jumalankodikund) i islaman mečet' (vspäi 2011) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 84,4%, venälaižed — 13,9%, armenijalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,6%.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Beslan Vikiaitas |
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan lidnad | ||
Alagir | Ardon | Beslan | Digor | Mozdok | Vladikavkaz | ||