Omutninsk
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 21,633 ristitud |
Pind | 40 km² |
Pämez' | Igor' Šatalov (reduku 2017—) |
Telefonkod | +7−83 352-xx-xxx |
Avtokod | 43 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Omutninsk (ven.: Омутни́нск) om Venäman lidn da lidnankund Kirovan agjan päivnouzmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Omutninskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1773 kuti žilo sauvomha da holitamha kaugedraudan tegint Omutnai (Omutnic)-jogen randal. Tegim radaškanzi vl 1775. Nimitihe žilod Osokino tegimen pidajan kanzannimen mödhe, sid' Rabočii-žilo, Omutnai i Omutninskii tegim jogen mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1921. Raudte tuli lidnha vl 1931. Raudtestancii om saudud vodele 1940, sen nimituz om Stal'nai (ven.: Стальная «terasine»). Metallurgine tegim pästab profilän enamba tuhad toižendoid, radab raudlomul.
Omutninsk šingotase raudan metallurgijan tegimel[1], mecan ümbriradmižel i sömtegimištol.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase rajonan suvipalas, Omutnai-jogen (ven.: Омутна́я 56 km pitte, lankteb Vätkan üläjoksmushe huralpäi kahesas kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi) i sen Omutninskii-uiton-vezivaradimen (10 km²) randoil, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 146 km päivlaskmha orhal, 171 km avtotedme vai 232 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Glazov (Udmurtijan Tazovaldkund) 66 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal vai 95 km avtotedme, Zujevk 70 km suvipäivlaskmha orhal, 125 km avtotedme vai raudtedme, Vauged Holunic 79 km päivlaskmha orhal vai 93 km avtotedme, i Kirs 75 km pohjoižhe orhal, 90 km avtotedme vai raudtedme.
Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18,1 C°, vilukun −15 C°. Paneb sadegid 685 mm vodes.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaik koume žilod i kaks' küläd mülüdas lidnankundha Omutninskan ližaks, niiden kesken üks' žilo seižub kaikenaigaižeta ristitištota. Lidnankundan pind om 50,25 nellikkilometrad.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Sergei Balandin, radoi vn 2017 redukuhusai. Lidnan Duman ezimez' om Vasilii Rubaškin vn 2023 keväz'kuspäi, konz organizacii om registriruidud.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 615 ristitud, lidnankundan — 24 185 ristitud, rajonan pol'. Kaik 22 317 ristitud elihe lidnas i 22 798 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28..29 tuhad eläjid vll 1970−2001 (29 600 eläjad vl 1992).
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (saudihe vspäi 1994), Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert' (vanhuskolaižiden, om letud vll 1989−1991) i koume časounäd. Niiden ližaks ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' (oli saudud vll 1906−1914) i phh. Petran da Paulan puine jumalanpert' (oli vspäi 1875) ei ole kaičenus.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Omutninskan politehnine tehnikum[3], Omutninskan pedagogikan, ekonomikan da oiktusen kolledž[4], mugažo Kirovan medicinižen kolledžan Omutninskan filial[5].
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Jumalanmaman Katken jumalanpert' (vanhuskolaižed), vn 2014 nägu
-
Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2012 nägu
-
Raudan metallurgijan tegimen kontor i lidnan keskuzline torg vl 2012
-
Tegimen uiton randird (2012)
-
Stal'nai-päraudtestancijan sauvuz vl 2012
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Omutninskan metallurgižen tegimen sait (ommet.ru). (ven.) (angl.)
- ↑ Omutninskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Omutninskan politehnižen tehnikuman sait (goupu20.ru). (ven.)
- ↑ Omutninskan pedagogikan, ekonomikan da oiktusen kolledž (педколледж.рф). (ven.)
- ↑ Omutninskan filial Kirovan medicinižen kolledžan kbmk.kirov.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Omutninsk Vikiaitas |
Kirovan agjan lidnad | ||
Jaransk | Kirov | Kirovo-Čepeck | Kirs | Kotel'nič | Luz | Malmiž | Muraši | Nolinsk | Omutninsk | Orlov | Slobodskoi | Sosnovk | Sovetsk | Zujevk | Uržum | Vauged Holunic | Vätkan Poläni | ||