Sovetsk (Kirovan agj)

Vikipedii-späi
Sovetsk
Советск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 15,538 ristitud
Pind 26,38 km²
Sovetsk Советск
Pämez' Nikolai Malkov
(sügüz'ku 2016—)
Telefonkod +7−83 375-xx-xxx
Avtokod 43
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Sovetsk (ven.: Сове́тск, nitmar.: Кукарка) om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Kirovan agjan suves. Se om Sovetskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäine kaikenaigaine eländpunkt oli olmas niiš tahoiš 3. voz'sadal EME — 11. voz'sadal m.e., Pižman lidneihut (ven.: Пижемское городище) om löutud kaivandusil 6 kilometras Sovetskaspäi. Marilaižed paniba Kukark-lidnust nügüd'aigaižen lidnan sijas, i 12. voz'sadal se oli marin Čumbilat-ruhtinasen-vägimehen rezidencijaks. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan venäkel'žiš purtkiš vl 1594 kuti udes elänzoittud Venäman slabad kaičemha tahondad marilaižid i udmurtalaižid vaste. Carin aigan slabad oli alištunu Jaranskan makundan tobmudele, no oli elokahamb mi Jaransk.

Kätihe lidnaks ezmäižikš vll 1918−1925 nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1925 oli Sovetskoje-žiloks (ven.: село Советское). Sai makundan keskusen statusad vl 1929 i oli Sovetsk-žiloks. Vn 1939 sügüz'kul sai lidnan statusad tošti, mülütihe sihe Žernovogorje-žilod, 2. mectegimen žilod i mectehnikumad.

Sovetsk šingotase mecanümbriradmižen kombinatal i penil edheotandoil, sömtegimištol (sömkombinat, lihakombinat, konditerine fabrik), sor'mikoiden fabrikal i kružavan pramozlal, mugažo šebnän samižen kaks' kar'jerad ratas läz lidnad.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Nemd- (162 km, ven.: Немда) i Pižm- (305 km pitte, nitmar.: Пижме) jogiden oiktal randal tobjimalaz, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pižm lankteb Vätkha oiktalpäi nelläs kilometras päivnouzmha. Kukark-jogi (läz 8 km pitte, ven.: Кука́рка) läbitab lidnan päivnouzmašt palad i lankteb Pižmha. Kuz' sildad ühtenzoittas jogiden randoid. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 121 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 137 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Jaransk (raudtestancijanke) 72 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 87 km avtotedme, Nolinsk 58 km päivnouzmha orhal vai 120 km avtotedme, i Uržum 82 km suvipäivnouzmha orhal vai 99 km avtotedme.

Sovetsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 598 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuhad eläjid vll 1979−2003 (19 368 rist. vl 1989).

Rahvahad (2002): venälaižed — 95,3%, marilaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 3,2%.

Koume professionaližen opendusen aluzkundad oma olmas lidnas: Suvodjen mechoz-tehnikum (alusenpanend vl 1896)[1], Sovetskan tegimišton i rahvahanpramozloiden tehnikum[2], Sovetskan industrialiž-pedagogine kolledž.[3]

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Suvodjen mechoz-tehnikuman sait (slt43.ru). (ven.)
  2. Sovetskan tegimišton i rahvahanpramozloiden tehnikuman sait (pu39admru.ucoz.ru). (ven.)
  3. Sovetskan industrialiž-pedagogižen kolledžan sait (ipcsovetsk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Kirovan agjan lidnad
Jaransk | Kirov | Kirovo-Čepeck | Kirs | Kotel'nič | Luz | Malmiž | Muraši | Nolinsk | Omutninsk | Orlov | Slobodskoi | Sosnovk | Sovetsk | Zujevk | Uržum | Vauged Holunic | Vätkan Poläni