Sur' Ustüg

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Sur' Ustüg
Великий Устюг
 Lidnanznam
Coat of Arms of Velikiy Ustyug (Vologda oblast) (2000).png
 Flag
Flag Velikij Ustug.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 31 606 ristitud
Pind 15,43[1] km²
Sur' UstügВеликий Устюг
Pämez' Sergei Kapustin
(sügüz'ku 2 017—)
Telefonkod +7-81 738-xx-xxx
Avtokod 35
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sur' Ustüg (ven.: Великий Устюг, enzne i sijaline — muite Ustüg) om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Suren Ustügan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Amuine Gleden-lidn oli olmas 15. voz'sadhasai, seižui Jugan jogensun randpolen kukhanpäl 4 kilometras nügüdläižen lidnan keskusespäi. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti pandud Ustügan Kiprianal vodes 1212 Mikoi-arhangelan jumalankodi. Vozil 1364−1474 Ustüg oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks.

16. voz'sadaspäi zavodidas nimitada Ustügad Sureks, se šingotaškanzihe Venäman järedha keskushe torguides Anglijanke.

Vozil 1918−1929 Sur' Ustüg oli Pohjoižen Dvinan gubernijan administrativižeks keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Suhon-jogen hural randal, sen da Jugan ühthejoksmusen sijas, Jugan jogensud vaste. Edemba mödvedhe, lidnan röunan jäl'ghe, jogi nimitase Pohjoižeks Dvinaks. Sur' Ustüg seižub 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Suhonan kendäk — 50 m, sur'veden varuz om kaikuččel vodel. Matkad Vologdhasai om 450 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Krasavino 30 km pohjoižhe, järed lidn om Kotlas 75 km pohjoižhe raudtedme vai avtol.

Slobodk-külä (244 rist. vl 2002) mülüb lidnankundha Suren Ustügan ližaks. Lidn jagase 6 lidnanlaptha: Keskuz, Toine pala, Mägi, Jajikovo, Borkid da RKL:in rajon.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 926 ristitud, rajonan viž ühesandest. Vl 2017 kaik 31 885 ristitud elädas lidnankundas.

Kaks'kümne kahesa ortodoksižen hristanuskondan sauvust om lidnan südäimes, niišpäi vaiše koume oma pühäpertikš tähäsai: kaks' päjumalanpertid (Stolpnikan Simeonan i tozioiktan Prokopijan) da üks' kaumžoman jumalanpert' (Permin Stefanan). Toižiden enččikš pühäpertiden sauvusid kävutadas opendusen aluzkundoikš, fabrikoikš.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da turizmha sidodud sarakod, lugedas lidnad Pakaine-Dedan kodimaks. Mugažo suvenirfabrikad da kaks' sugasižharjoiden fabrikad oma olmas. Viž specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: politehnine tehnikum, avtotransportan tehnikum, gumanitariž-pedagogine kolledž, medicinine škol i jogiškol.

Ühtennimine raudtestancii (jüguiden täht tobjimalaz) om lopstancii Kotlas — Sur' Ustüg raudtel. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, mugažo ehtatim Kuzino-žilhonnoks om Suhonas päliči. Avtotesild ühtenzoitab Suhonan randoid ülüižel. Tatanmaine lendimport (VUS) sijadase 5 km lodeheze lidnan keskusespäi, läz raudtestancijad. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Piterha (molembad Čerepovecan kal't).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Lidnan pind 01.01.2008 // Lidnan polhe. — Suren Ustügan ohjastusen enzne oficialine sait (oldsite.movustug.ru).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Vologdan agjan lidnad
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd