Anžero-Sudžensk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 63,942 ristitud |
| Pind | 119,2 km² |
| Pämez' | Dmitrii Ažičakov (kül'mku 2016 — reduku 2019, heinku 2023—) |
| Telefonkod | +7−38 453-xx-xxx |
| Avtokod | 42, 142 |
| Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
Anžero-Sudžensk (ven.: Анже́ро-Су́дженск) om Venäman lidn da lidnümbrik Kemerovon agjan pohjoižes. Se om agjan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud radinžiloks vl 1928 Anžerk- (ven.: Анжерка) da Surženk- (ven.: Сурженка) kaivuzžiloišpäi. Anžerk-žilo oli nimitadud Anžer-jogen mödhe (ven. Анжера), i Surženk-žilon nimi oli anttud tulijoil Kurskan gubernijaspäi, kus Sudž-jogi da Sudž-lidn oma olmas. Anžero-Sudžensk sai lidnan statusad vl 1931.
Lidn om Kuzbassan hilen samižen ühteks keskusišpäi tähäsai. Om raudten edheotandoid.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Kuzneckan katl'uses, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnümbrik röunatab Jajan rajonanke pohjoižes, päivnouzmas i suves, Jaškinon rajonanke suvipäivlaskmas, Taigan lidnümbrikonke lodehes.
Matkad Kemerovospäi om 115 kilometrad pohjoižpolehe. Transsib-raudte läbitab lidnad. Lähembaine lidn om Taig 25 km päivlaskmha orhal vai raudtel, 65 km avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidnanvuitte Rudničnii-žilo (3752 rist. vl 2017) da seičeme muite žilod mülüdas lidnümbrikho Anžero-Sudženskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 340 km².
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Aleksandr Ribalko (Александр Рыбалко, reduku 2019 — heinku 2023). Lidnümbrikon Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez' om Vadim Rogalis vn 2021 redukuspäi. Edeline nevondkundan ezimez' om Gennadii Gorbačev, radoi vn 2021 redukuhusai.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Voz' | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2002 | 2010 | 2017 | 2021 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ristitišt, tuh. eläjid | 115,6 | 106,0 | 105,1 | 107,9 | 86,5 | 76,6 | 71,8 | 66,6 |
Vn 2021 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 66 583 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 120 tuhad eläjid vl 1962. Lidnümbrikon ristitišt oli 82 497 eläjad vl 2010 i 77 666 eläjad vl 2017.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid[1] oma saudud lidnas. Islaman «Nur»-pühäpert' om avaitud.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad oma politehnine kolledž[2] (mülütihe sihe lidnan kaivuztehnikumad vl 2021), pedagogine kolledž[3], Kuzbassan medicinižen kolledžan filial[4].
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan administracijan sauvuz (2013)
- Vägestusen puišt i muštnik pölištunuzile sodamehile Suren sodan aigan (2018)
- Gimnazii nomer 11 (2018, škol om saudud N.K. Krupskajan iniciativan mödhe)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Anžero-Sudženskan lidnümbrikon tobmuden sait (anzhero.ru). (ven.)
- Anžero-Sudžensk mojgorod.ru-saital. (ven.)
- Anžero-Sudženskan uzištused — lidnan informacine sait (riopress.ru). (ven.)
| Anžero-Sudžensk Vikiaitas |
| Kemerovon agjan lidnad | ||
| Anžero-Sudžensk | Belovo | Berözovskii | Gur'jevsk | Jurg | Kaltan | Kemerovo | Kiselövsk | Leninsk Kuzneckii | Mariinsk | Meždurečensk | Miski | Novokuzneck | Osinniki | Polisajevo | Prokopjevsk | Salair | Taig | Taštagol | Topki | ||
