Salair

Salair
Салаир

Lidnanznam
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	6,747 ristitud
Telefonkod	+7−38 463-xx-xxx
Avtokod	42, 142
Aigvö	UTC+7 (MSK+4)

Salair (ven.: Салаи́р) om Venäman lidn Kemerovon agjan päivlaskmas. Mülüb om Gur'jevskan ümbrikho (oli rajonaks vn 2019 kül'mkuhusai), sen toine lidn.

Istorii

Salairskoje-žilo mainitase ezmäižen kerdan vl 1626. Žilon aluz om pandud vl 1782 hobedan kaivudenno. Vspäi 1793 sauvoškanzihe hobedan suladuztegint koumenno kaivudenno. Vl 1830 löutihe kuldad Salairal, i heittihe hobedan samišt vodele 1861. Nevondkundaližen aigan vedihe geotedištelendad, saudihe küllästamižfabrikad i raudted vodele 1932. Vl 1932 sai radnikžilon statusad. Kätihe Salair-radnikžilod lidnaks vn 1941 5. päiväl sulakud.

Salairan ohjandusen territorii šingotase hahktinan i cinkan küllästamižfabrikal da kurortaks, sidä kesken mägisuksiden.

Geografijan andmused

Gur'jevskan ümbrikon sijaduz agjas vn 2015 kartal

Lidn sijadase ümbrikon suvipäivnouzmas, Sur' i Pen' Tolmovai-jogiden keskes (ven.: Большая и Малая Толмовая), Salairan kräžan päivnouzmaižil pautkil, 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Altajan randan röunhasai om kümne kilometrad suvipäivlaskmha orhal, Kemerovohosai om 126 km pohjoižhe orhal, 167 km avtotedme vai raudtel. Lähembaine lidn om Gur'jevsk-rajonkeskuz kahtes kilometras pohjoižpäivnouzmha.

Tobmuz

Kaik kaks' pen't žilod mülüiba lidnankundha Salairan ližaks: Žilo Salairan lebupertinno (123 rist. vl 2010) i Gavrilovk (64 rist. vl 2010). Lidnankundan pind oli 39,75 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' oli sen Administracijan pämez'. Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2020 tal'vkus, Marija Räskina oli sen likvidacižen laudkundan ohjandajan vn 2020 sulakus-tal'vkus. Jevgenii Jestifejev oli lidnankundan tobmuden (Administracijan) pämehen, radoi vn 2004 redukuspäi vn 2020 sulakuhusai. Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkund om pästtud radmaspäi vn 2020 sügüz'kus, Marija Räskina oli sen-ki likvidacižen laudkundan ohjandajan vn 2020 sulakuspäi. Jelena Baranova radoi nevondkundan jäl'gmäižen ezimehen vn 2020 keväz'kuhusai.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 262 ristitud, lidnankundan — 8 449 ristitud, rajonan videndez, vn 2021 lidnan — 7 088 ristitud. Kaik 7 589 ristitud elihe lidnas i 7 768 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 477 eläjad vl 1959.

Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin-apostoloiden jumalanpert' om kaičenus lidnas (nügüd'aigaine — vspäi 1907).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 12, 14, 15), aluzškol nomer 26, keskškol nomer 25, armotomiden lapsiden kodi nomer 2, lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol nomer 2. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei

• 
  Mecatoi Nemk-kukkaz Jogeihut-laptas, vn 2011 nägu
• 
  Salairan kuldan küllästamižfabrik Jogeihut-laptas vl 2011
• 
  Salairan hahktinan i cinkan küllästamižfabrik Fabrik-laptas vl 2011

Irdkosketused

• Gur'jevskan ümbrik, Salairan territorialižen ohjandusen sait (салаир-адм.рф). (ven.) (om täuttud vll 2017−2021)