Mariinsk

Mariinsk
Мариинск
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	40,779 ristitud
Pind	57,2 km²
Telefonkod	+7−38 443-xx-xxx
Avtokod	42, 142
Aigvö	UTC+7 (MSK+4)

Mariinsk (ven.: Марии́нск) om Venäman lidn Kemerovon agjan pohjoižes. Se om Mariinskan ümbrikon (edel vn 2021 kezakud — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.

Istorii

Ende čuliman totarlaižed elihe lidnan sijas. Vl 1698 venälaižed paniba Kijskoje-žilon alust Moskvan počtantraktal. Vl 1856 žilo sai lidnan statusad.

Vl 1857 udesnimitihe Kijskoje-lidnad Aleksandr II-imperatoran Marija Aleksandrovna-akad (1824−1880) oiktastuseks. Transsib läbiti lidnad 19. voz'sadan lopus, saudihe raudtesildad joges päliči vl 1895. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (om udessündutadud toižel sijal vodele 2007) i kaumžoman puine časoun', katoline i judaizman pühäpertid oliba lidnas ende. Om kaičenus äi torgovanoiden kivižid pertid.

Mariinsk šingotase raudten edheotandoil i turizmal, etilspirtan tehmine i alkogoližiden jomižiden kaks' tegint ratas. Transsibirin kivivoinveim om saudud lidnanno.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kii-jogen alajoksmusen hural randal (ven.: Ки́я 548 km pitte, Čuliman hura ližajogi), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om tazo.

Matkad Kemerovohosai om 141 km suvipäivlaskmha orhal, 168 km avtol vai 225 km raudtedme. Lähembaine lidn om Anžero-Sudžensk 110 km päivlaskmha orhal, 145 km avtotedme vai Trassibadme.

Tobmuz

Mariinskan lidnankund oli vll 2004−2021, lidn oli sen üks'jäižeks eländpunktaks.

Enččen lidnankundan tobmuden pämez' oli lidnan Administracijan pämez'. Otiba sidä radnikust: Vasilii Brüzgin (kül'mku 2019 — heinku 2021), Vladimir Bobrov (heinku 2012 — semendku 2019). Administracijan likvidacižen laudkundan ezimez' oli Jelena Šaidulina vn 2021 redukuspäi. Lidnan Administracii om likvidiruidud vn 2022 heinkus. Lidnankundan Rahvahandeputatoiden nevondkund om pästtud radmaspäi vn 2022 kül'mkus, likvidacižen laudkundan ezimez' oli Aleksandr Pogodin vn 2021 redukuspäi. Najil' Minibajev radoi nevondkundan jäl'gmäižen ezimehen vn 2021 redukuhusai.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 526 ristitud, rajonan seičeme kümnendest, vn 2021 — 40 779 ristitud. Kaik 39 091 eläjad oli lidnas vl 2017. Mariinskan ristitišton lugu vajehtase 39..43 tuh. eläjid röunoiš vspäi 1959 (43 000 rist. vl 2003).

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid^[1] oma saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (om letud vll 2000−2007, kellčuhunduz ei ole vaumitud) i Anastasija-sol'menpätajan časoun' (2009). Niiden ližaks znamasine surudel Kaikiden Pühämehiden puine jumalanpert' ei ole kaičenus, se oli saudud vll 1862−1865 i paloi lophu vl 1960.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, kaks' aluzškolad (nomer 3 i 12), koume keskškolad (nomer 1, 6, 7), gimnazii (nomer 2), psihologiž-pedagogižen abun škol-internat, lapsiden ližaopendusen keskuz, lapsiden sädamižen pert', muzikškol (nomer 22), sportškol. Mariinskan politehnine tehnikum^[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Lidnan muzei vl 2011
Anastasija-sol'menpätajan časoun', vn 2017 nägu
Mariinskan likörvintegim vl 2017
Lauk vl 2011 (ende Poludincev-torgovanan lauk)
Mariinsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2014

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan da sen ümbrikon tobmuden sait (mariinsk.ru). (ven.)

Mariinsk Vikiaitas

	Kemerovon agjan lidnad
	Anžero-Sudžensk \| Belovo \| Berözovskii \| Gur'jevsk \| Jurg \| Kaltan \| Kemerovo \| Kiselövsk \| Leninsk Kuzneckii \| Mariinsk \| Meždurečensk \| Miski \| Novokuzneck \| Osinniki \| Polisajevo \| Prokopjevsk \| Salair \| Taig \| Taštagol \| Topki

[1] Mariinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Mariinskan politehnižen tehnikuman sait (marptex.ru). (ven.)

[1]

[2]