Suraž
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 11,176 ristitud |
Pind | 12,39 km² |
Pämez' | Vladimir Dubinin (reduku 2019—) |
Telefonkod | +7−48 330-xx-xxx |
Avtokod | 32 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Suraž (ven.: Сура́ж) om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan lodehes. Se om Suražan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Suražiči-külä (ven.: Суражичи) 17. voz'sadan augotišes. Se sai makundan lidnan statusad eziauguiženke Suraž Iputil-nimenke (ven.: Сураж-на-Ипути) vl 1781. Om olmas nügüdläiženke nimenke vspäi 1797. Vozil 1803−1919 lidn oli mülünu Černigovan gubernijha, sid' Gomelin gubernijha, vspäi 1926 mülütihe Bränskan gubernijha.
Suražan ižandusen päsarakod oma kartonan tehmine (kartonfabrik[1]) i sömtegimišt (maidedheotand da leibtegimen filial), mugažo omblendfabrik om saudud.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Iput'-jogen oiktal randal tobjimalaz (Dnepran bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Bränskhasai om 134 km päivnouzmha orhal vai 170 km avtotedme, Vaugedvenäman röunhasai — vižtoštkümne kilometrad lodeheze avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Klincad 32 km suvhe avtotedme da Uneč 27 km suvipäivnouzmha avtotedme. Suraž-raudtestancii radab «Uneč — Orš»-keskustal.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Suraž om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 15,67 km².
Lidnankundan pämez' om Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Inna Špakova (uhoku 2017 — reduku 2019). Lidnan erigoittud Administracii om likvidiruidud vn 2017 vilukus, Aleksei Kravčenko radoi likvidacižen laudkundan ezimehen vn 2014 redukuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 640 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 11 176 ristitud. Kaik 10 979 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 tuhad eläjid vl 1996.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 85,7 %, vaugedvenälaižed — 0,8 %, ukrainalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 11,1 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan jumalanpert' (om udessündutadud vozil 1993−2005), ph. Anastasija-sol'midenpätajan jumalanpert' kolonijan territorijal (letihe vll 2016−2023) i Iskrickijad-bajariden časoun'-kaumuz (1907). Niiden ližaks Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert' (1889) ei ole kaičenus.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 3), čomamahtoiden škol, Triumf-sportškol. Suražan pedagogine kolledž[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan tobmuden sauvuz i Vladimir Leninan muštnik (2018)
-
Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan jumalanpert', vn 2010 nägu
-
Suražan nevondkundaline rindazznam lidnan sädandan kaks'sadaižen voz'päivän oiktastuseks
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Suražan kartonpakuitesen «Proletarii»-edheotandan sait (proletariy.ru). (ven.) (angl.)
- ↑ Suražan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Suražan pedagogižen kolledžan sait (surazhspk.narod.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnankundan lehtpoled Suražan rajonan tobmuden saital (admsur.ru). (ven.)
- Lidnan informacine sait (surazh.ru). (ven.)
Suraž Vikiaitas |
Bränskan agjan lidnad | ||
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč | ||