Mine sisu juurde

Babajevon ümbrik

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Babajevon rajon)
Babajevon ümbrik
Бабаевский округ
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Babajevo
Eläjiden lugu (2023) 19,014 ristitud
Pind 9,233,3 km²
Babajevon ümbrik Бабаевский округ

Babajevon ümbrik (ven.: Бабаевский округ) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Babajevo-lidn, otab ümbrikon ristitišton koumed videndest.

Ümbrikon aluz om pandud vn 1927 elokun 1. päiväl kut rajon Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe sidä ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Babajevon ümbrik om Vologdan agjan päivlaskmaine taho. Pind om 9 233,3 nellikkilometrad (kahtenz' surtte agjas). Sen piduz pohjoižespäi suvhe — 200 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 50 km. Mec otab territorijan 61 %[1].

Om röunoid kahesanke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

Znamasižed joged oma Sud sen ližajogidenke (Kolp' da Šogd), mugažo Sudan sädajad joged: Nožem da Kološm. Läz kaik joged mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha, pen' pala lodehes — Ojatin (Atlantižen valdmeren) basseinha. Läz 200 järved om soiden kesked.

Reljef om tazo da alangoikaz tobjimalaz. Vepsän ülüz seižub ümbrikon pohjoižpalas.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved, gravii), mineraližed mujud, mec, reskvezi.

Vn 2015 sulakun 28. päiväspäi rajonan territorii jagoihe seičemeks municipaližeks ühtnikaks: üks' lidnankund, viž küläkundad da üks' rahvahaline küläkund. Vn 2022 kezakuspäi kaik ümbrikon kundad oma kätud sen territorialižikš palakundoikš.

Vn 2013 sügüz'kuspäi Igor' Kuznecov radoi rajonan da sen administracijan pämehen. Kaik nell' ohjandust, kaks' komitetad da viž palakundad alištuiba rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om ümbrikon parlament — Ezitajiden Suim (ven.: Представительное Собрание) 18 ühtnijanke. Nikolai Korotišev radoi Suiman ezimehen vl 2015. Kaik rahvaz valičeb ezitajid nelläks vodeks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 24 930 ristitud, vn 2010 — 22 853 ristitud, vn 2021 — 19 398 ristitud.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 91,3 %, vepsläižed — 1,9 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 4,5 %.

Kaik om 271 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken üks' lidn, 13 žilod, 251 külä, kaks' raudtestancijad, üks' raudtesarak da koume futorad.

Toine sur' eländpunkt om Borisovo Sudal-žilo (1,9 tuh. rist. vl 2002).

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma raudte- da gazanveimtransport, maižanduz da sömtegimišt, mecan ümbriradmine, turizm.

  1. Babajevon rajonan investicine pasport rajonan babaevo-adm.ru-saital. — Lp. 7. (ven.)