Džordžtaun (Gajan)

Vikipedii-späi
Džordžtaun
Georgetown
Valdkund Gajan
Eläjiden lugu (2012) 143,395 ristitud
Pind 50 km²
Džordžtaun Georgetown
Pämez' Patrisia Čeiz-Grin
(2016—)
Telefonkod +592
Aigvö UTC−4


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Džordžtaun (angl.: Georgetown) om Gajanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb kuti lidn Demerara-Mahaik-agjaha.

Lidn om valdkundan politikan, opendusen da tegimišton keskuz. Meriport om lidnas eksportiruimha läz kaikid tavaroid Gajanaspäi (kaikiš znamasižed lugul — sahar, boksitad).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1781 alamalaižil Demerar-jogen Borselen-sarel kuti Starbruk / Tabrok. Vspäi 1784 se kändihe Alamaiden kolonijoiden administrativižeks keskuseks. Vl 1812 britanijalaižed anastiba eländpunktad i nimitiba nügüdläižikš Georg III-kunigahan oiktastuseks. Vl 1842 elokun 24. päiväl Džordžtaun sai oficiališt lidnan (angl. city) statusad.

Vn 1966 semendkuspäi Džordžtaun om ripmatoman Gajanan pälidnaks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Pohjoižes šurupoliškos, valdkundan pohjoižes, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Atlantižen valdmeren randal. Demerar-jogi sädab estuarii lankten valdmerhe, i lidn seižub sen päivnouzmaižel randal.

Klimat om subekvatorialine neps. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2260 mm vodes, kuivemb om uhokus-keväz'kus da sügüz'kus-redukus (80-110 mm kus).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2012 250 tuh. ristitud elihe lidnas ezilidnoidenke (150 km²), se om valdkundan kaikutte koumanz' ristit.

Vl 2002 rahvahan enambuz oli afrikalaižed (53%), mulatad (24%) da indijalaižed (20%). Religijan mödhe om äi hristanuskojid da induizman uskojid.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, taksid, venehed da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Kaks' lendimportad om läz lidnad. Rahvahidenkeskeine civiline Čeddi-Džegan-lendimport (GEO, angl. Cheddi Jagan) radab vspäi 1969 AÜV:oiden sodail'mbazan sijas, sijadase 41 km suvhe lidnaspäi Timehri-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan maihe (Port-of-Spein, Paramaribo, Barbados, Panam-lidn), AÜV:oiden lidnoihe (Nju Jork, Majami), Torontoho. Toine om regionaline Ogle-lendimport (OGL), se sijadase 6 km päivnouzmha lidnaspäi, om reisid Paramaribohosai, Port-of-Speinhasai da Barbadosha, sidä kesken punolendimil.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre