Kumertau
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 59,478 ristitud |
Pind | 169,6 km² |
Pämez' | Oleg Frolov (kezaku 2019—) |
Telefonkod | +7−34 761-xx-xxx |
Avtokod | 02, 102 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Kumertau (ven.: Кумертау «hil'mägi», bašk. i tot.: Күмертау) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan suves.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud žiloks «Bašuglerazrezstroi»-auvondlavudenno vn 1947 9. päiväl sügüz'kud. Panihe samha burad hil't, nimitihe žilod Babai oficialitomikš jogen mödhe. Kätihe sidä radnikžiloks da nimitihe Kumertau:ks vl 1949. Vspäi 1953 om lidnan statusanke. Pästtas «Ka»-punolendimid vspäi 1968. Vozil 2009−2017 ei olend buran hilen samišt.
Kumertaun ižandusen toižed sarakod oma kivivoin da sen gazan samine i londuseližen gazan varaduz lidnan ümbrištos, sömtegimišt (kalan ümbriradmine).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase 310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 250 km pohjoižhe. Kumertau-raudtestancii om olmas vspäi 1951 «Uf — Orenburg»-jonol. Lähembaine lidn om Meleuz 18 km pohjoižhe orhal vai avtotedme.
Kaks' žilod da kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Kumertaun ližaks. Lidnümbrikon pind — 169,6 km².
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 810 ristitud, lidnümbrikon — 67 078 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70 500 eläjad vl 1998. Vl 2018 kaik 60 164 ristitud elihe lidnas i 65 055 ristitud kaikes lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 61,1%, baškiralaižed — 19,0%, totarlaižed — 13,0%, čuvašalaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 2,2%.
Islaman lidnan mečet' nomer üks' om avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan Ioann-endustajan päjumalanpert'[1] om letud lidnas 1990-nzil vozil.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma proflicei nomer 73 i profškol nomer 100, Kumertaun kaivuziden[2], aviatehnine, pedagogine kolledžad i Baškiran ekonomine kolledž, privatine Kumertaun ekonomikan da oiktusen institut[3], üläopendusen aluzkundoiden Kumertaun filialad: Ufan valdkundaline aviatehnine universitet, Orenburgan valdkundaline universitet, Baškiran valdkundaline pedagogine universitet.
Edeline lidnümbrikon administracijan pämez' om Boris Beläjev (sügüz'ku 2010 — semendku 2019).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnümbrikon Administracijan sauvuz (2004)
-
Aviacijan päiv vl 2004
-
Ufan valdkundaline aviatehnine universitet — Kumertaun filial (2014, ende «Baškirugol'»-kompanijan kontor)
-
Hilensajiden «Duslik»-kul'turkeskuz (2004)
-
Ujundbassein vl 2004
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Kumertaun pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kumertaun kaivuzkolledžan sait (kumgk.ru). (ven.)
- ↑ Kumertaun ekonomikan da oiktusen institutan sait (kiep.ucoz.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon Nevondkundan oficialine sait (sovetkumertau.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon Administracijan oficialine sait (admkumertau.ru). (ven.) (bašk.) (angl.)
Kumertau Vikiaitas |
Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf | ||