Lüblin

Vikipedii-späi
Lüblin
Lublin
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2022) 336,339 ristitud
Pind 147,5 km²
Lüblin Lublin
Pämez' Kšištof Žuk
(tal'vku 2010—,
Krzysztof Żuk)
Telefonkod +48−81
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2008)

Lüblin (pol'š.: Lublin [ˈlublʲin]) om lidn Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lüblinan sodaveikundan pälidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal, mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1198 lidnuseks. Se sai lidnan oiktusid vl 1317.

Lüblin šingotase Honker-jüguavtoiden i Sipma-maižanduztehnikan pästandal, järedal LEK:al elektrusen tehmiženke, farmaceftižel i himižel sarakoil, sömtegimištol (hel'pked murgn'aks, magedused, olud).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase sodaveikundan keskuzpalan lodehes, Bistšic-jogen (pol'š.: Bystrzyca, Vislan bassein) da Zembžican vezivaradimen (pol'š. Zalew Zemborzycki) randoil, seižub 163..238 m ü.m.t. korktusil. Matkad Varšavhasai om 153 km lodeheze orhal vai 169 km avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +8,2 C°, kezakun-elokun +16,9..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun −1,0..−2,5 C°. Ekstremumad oma −33,7 C° (viluku) i +35,3 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 601 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (67..82 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (32..38 mm kus).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lüblinan rajonad (2008)

Lüblin jagase 27 nimitadud lidnanrajonaks (pol'š.: dzielnica miasta) vspäi 2006.

Edeline lidnan pämez' (pol'š.: prezydent Lublina) om Adam Vasilevski (Adam Wasilewski, tal'vku 2006 — tal'vku 2010).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 350 392 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 359 154 eläjad vl 1999. Kaik 664 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2022).

Professionaližen üläopendusen aluzkundad: Marija Sklodovskaja-Kürin universitet, Lüblinan Katoline universitet, medicinan, biotedoiden i politehnine universitetad, Lüblinan privatine biznesškol.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused i avtobusad ühtenzoittas Varšavanke, Krakovanke da toižidenke lidnoidenke. Ümbärte (pol'rengaz) om saudud avtoiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline Lüblin-lendimport (LUZ, 455 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase kümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskusespäi, Švidnik-ezilidnan ani pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga sen punolendimiden «PZL-Świdnik»-kompanijanke. Lendimport ühtenzoitase lidnelektrojonusel Lüblinan keskusenke. Tehtas reisid Evropan erasihe lidnoihe (London, Dublin, Antverpen, Eindhoven, Sandefjord), Tel' Avivha, mugažo Varšavha.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)