Meždurečensk

Vikipedii-späi
Meždurečensk
Междуреченск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 96,174 ristitud
Pind 332,56 km²
Meždurečensk Междуреченск
Pämez' Sergei Perepiliščenko
(keväz'ku 2023—)
Telefonkod +7−38 475-xx-xxx
Avtokod 42, 142
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Meždurečensk (ven.: Междуре́ченск) om Venäman lidn Kemerovon agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe kuti Leninsk Kuzneckii-ki, Meždurečenskan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1946 kuti Ol'žeras-žilo (nimitihe jogen mödhe) samha kivihil't. Kätihe žilod da saudud türmatud mehil eländpunktad lidnaks vn 1955 23. päiväl kezakud, nimitihe nügüdläižikš geografižen sijadusen mödhe kahten jogen keskes (ven.: между реками).

Meždurečensk šingotase kivihilen samižel (viž kaivut, sidä kesken järed «Raspadskai», i viž kar'jerad) i videl küllästamižfabrikal, kuldan samižel, kohenduzmehanižel Tomusinskii-tegimel i sömtegimištol (leibänkombinat, oludtegim i jomižed, mineraline vezi), mugažo mägisuksiden turizmal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon (Meždurečenskata) sijaduz agjas, lidn om ozutadud vauktal mujul ümbrikon päivlaskmas

Lidn om 25 km pitte, sijadase pidust' Tomin oiktad randad tobjimalaz i sen oiktan Us-ližajogen (ven.: Уса́) hural randal tobjimalaz, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Meždurečenskan sokaz tahond om ümbärtud mägirajonil.

Matkad Kemerovohosai om 225 km lodeheze orhal, 300 km avtol vai raudtedme. Meždurečensk mülüb Novokuzneckan lidnaglomeracijha (1,15 mln rist. vl 2010). Lähembaine lidn om Miski 15 km päivlaskmha.

Klimat om terav kontinentaline pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +0,1 C°, heinkun +18,5 C°, vilukun −15 C°. Ekstremumad oma −48 C° i +39 C°. Mahusen kül'mehtusen süvüz om 190 sm. Paneb sadegid 750..1400 mm vodes. Lumikatken korktuz sase ühthe metrhasai lidnas, 2,5..3 m mägiden pautkil, 4..7 m mägidenkeskuižiš, sen tagut keväz'ližen sur'veden jogavozne grazind jäb lidnas.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik üks'toštkümne pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Meždurečenskan ližaks, alištudas koumele territorialižele ohjandusele. Lidnümbrikon pind — 7322,9 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Vladimir Černov (reduku 2018 — keväz'ku 2023), Sergei Kislicin (keväz'ku 2015 — sügüz'ku 2018). Lidnümbrikon Rahvahaližiden deputatoiden nevondkundan ezimez' om Jurii Baranov vn 2018 redukuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 101 678 ristitud, lidnümbrikon — 103 946 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 96 174 eläjad. Vl 2017 kaik 97 895 ristitud elihe lidnas i 99 896 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 108 tuh. eläjid vll 1991−1993.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[1] oma saudud i avaitud lidnas: koume jumalanpertid da kaks' časounäd.

Meždurečenskan kaivudensauvondtehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Meždurečenskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Meždurečenskan kaivudensauvondtehnikuman sait (мгст.рф). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Kemerovon agjan lidnad
Anžero-Sudžensk | Belovo | Berözovskii | Gur'jevsk | Jurg | Kaltan | Kemerovo | Kiselövsk | Leninsk Kuzneckii | Mariinsk | Meždurečensk | Miski | Novokuzneck | Osinniki | Polisajevo | Prokopjevsk | Salair | Taig | Taštagol | Topki