Karabaš
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 10,339 ristitud |
Pind | 48 km² |
Pämez' | Stanislav Afanasenko (kül'mku 2022—) |
Telefonkod | +7−35 153-xx-xxx |
Avtokod | 74, 174 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Karabaš (ven.: Караба́ш, tot.: Карабаш, bašk.: Ҡарабаш «must mägenpä») om Venäman lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Karabašan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1822 kuti Soimanovskii-žilo samha kuldad sijaližiš letkišpäi. Löutihe vas'ken kivendod, i vspäi 1837 ezmäine vas'kentegim oli ranu viž vot. Vspäi 1910 nügüdläine vas'kentegim radab. Nimitihe Karabaš-žilod mägen mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud. 1980-nzile vozile sauptihe äi kaivuzid, i lidnan ekologine olend oli paha, sen tagut ristitišt poleni lujas.
Karabaš šingotase vas'kentegimel[1], abrazivtegimel vas'kentegimen jändusil[2], mugažo leibänkombinat i murdonsortiruindan tegim (vspäi 2019) ratas lidnas. Ende radiotegim oli väges.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud järvil. Sak-Elg-jogi (bašk.: Соҡ-Йылға 19 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein) i Bogorodskii-uit sil oma lidnan suviröunaks. Matkad Čeläbinskhasai om 84 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 109 km avtotel vai raudtel. Lähembaine lidn om Kištim 33 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 38 km avtotel vai raudtel.
Pirit-raudtestancii (ven.: Пирит) radab vspäi 1960 sarakol Kištimaspäi, se om vaiše jüguiden täht vspäi 2009.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaik ühesa pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Karabašan ližaks. Lidnümbrikon pind — 682 km².
Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Oleg Budanov (tal'vku 2015 — reduku 2022). Lidnümbrikon Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Dmitrii Šutkin vn 2010 sulakuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 152 ristitud, lidnümbrikon — 13 424 ristitud. Kaik 11 178 kaikenaigašt eläjad oli lidnas i 11 385 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 300 eläjad vl 1939.
Rahvahad (2010): venälaižed — 88,0 %, totarlaižed — 4,5 %, baškiralaižed — 4,0 %, toižed rahvahad — 3,5 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[3] oma kaičenus i saudud lidnas: koume jumalanpertid i časoun'.
Kaslin tegimištoliž-gumanitarižen tehnikuman Karabašan filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Kialimen vezivaradimen padosein (2012)
-
Ph. Ioann Kuldansun jumalanpert', vn 2012 nägu (om saudud vll 2006−2008)
-
Karabašan vas'kentegim vl 2008
-
TEM18DM-3127-lämuzvedim läz Pirit-raudtestancijad vl 2016
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Karabašan vas'kentegimel lehtpol' rmk-group.ru-saital. (ven.) (angl.)
- ↑ Karabašan abrazivtegimen sait (abraziv.info). (ven.)
- ↑ Karabašan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Karabaš Vikiaitas |
Čeläbinskan agjan lidnad | ||
Aš | Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk | ||