Sol'nok

Sol'nok
Szolnok

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2025)	65,564 ristitud
Pind	187,24 km²
Pämez'	Mihai Djörfi (reduku 2024—, Györfi Mihály)
Telefonkod	+36−56
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2023)

Sol'nok (mad'j.: Szolnok [ˈsolnok]) om lidn Mad'jaranman keskuzpalas. Se om Jas-Nad'kun-Sol'nok-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1075 kuti ühtennimižen komitatan pälidn. Oli peneks küläks mongoližen vägitungendan jäl'ghe. Se oli keitandsolan Transil'vanijan regionaspäi znamasižeks järgenduzsijaks. Kätihe lidnuseks edel turkoiden londad, no hö otiba lidnad i valdoičiba siš vll 1552−1685.

Lidnan tobj pala oli muretud vl 1685 i 1944. Vspäi 1847 raudte ühtenzoitab Sol'nokad Budapeštanke. Pordol kahten mail'man sodan keskes industrii šingotaškanzihe lidnas, puvillan i metallan ümbriradmine, pun i jauhon mellicad, kodikaluiden fabrikad (veskad, zerklod, mebel') i sömtegimišt (sahar, uksus, rom, likör, jä) radoiba. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli alištunu bombardiruindale kaks'toštkümne kerdad i oli muretud znamasižešti, Rusked Armii löuzi vaiše kaht tuhad eläjid siš tulden vn 1944 kül'mkus.

Severz'-se tegimid oli saudud socialistižel pordol. Sil-žo aigal lidn kändihe sanatoriž-kurortižen spravitandan keskuseks termaližiš kül'betiš ümbri.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)

Lidn sijadase agjan päivlaskmaiženno röunanno, ühesakümnes kilometras suvipäivnouzmha Budapeštaspäi, Tis-jogen molembil randoil, 68 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke, subtropižen klimatan röunal. Keza om hätkeline räk päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +20,7..+22,6 C°, tal'vkun-uhokun −0,5..+1,5 C°. Ekstremumad oma −24,8 C° (viluku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,8 C°). Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (65..69 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (25..30 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..69 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 84..86 % kül'mkus-vilukus.

Tobmuz

Edeline lidnan pämez' om Ferenc Salai (Szalay Ferenc, 1998−2002, reduku 2006 — sügüz'ku 2024).

Eläjad

Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 77,631 ristitud, vn 2011 — 72,953 ristitud, vn 2022 — 66,061 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 78,328 eläjad vl 1990.

Rahvahad (2001): mad'jaralaižed — 98 %, čiganalaižed — 1 %, toižed rahvahad — 1 %.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2017)
• 
  Pühän Stroican jumalanpert' (katoline), vn 2011 nägu
• 
  Kal'vinizman (Reformatine) jumalanpert', vn 2011 nägu
• 
  Teatr Ede Sigligeti-dramaturgan nimed (vn 2016 olend)
• 
  Sol'nok -päraudtestancii Jubilejan torgul vl 2010

Sebruzlidnad

• Romanii Baja Mare, Romanii (vspäi 1990)
• Pol'šanma Bel'sko-Bäl, Pol'šanma (1995)
• Italii Forli, Italii (1998)
• Sur' Britanii Istvud, Anglii, Sur' Britanii (2006)
• Japonii Judz, Japonii (2004)
• Estinma Rakvere, Estinma (2008)
• Suomenma Regimägi, Suomenma (1969)
• Saksanma Roitlingen, Baden-Vürtemberg, Saksanma (1990)
• Izrail' Šoham, Izrail' (2001)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (info.szolnok.hu). (mad'j.)